segunda-feira, 30 de janeiro de 2017

CNE MAK KNUK BA GARANTE, INTEGRIDADE DEMOKRASIA IHA TL


Primeiru Ministru VI Governu Konstitusional, Rui Maria de Araújo hateten katak, Comissão Nacional das Eleições (CNE) maka sai kadunan ka knuk ba demokrasia tanba ne’e tenki garante duni integridade demokrasia iha Timor-Leste (TL).

“CNE ita bele hatete katak sai, uma, kadunan ka knuk ba demokrasia iha ita nia rain. Edifísiu ida ne’e ho instituisaun ida ne’ebé oras ne’e dadauk haknar-an iha fatin ida ne’e tenki sai garante ba integridade demokrasia iha ita nia rain”, hateten Rui Maria de Araújo iha nia diskursu iha seremonia inaugurasaun edifísiu foun CNE Colmera, Díli Sábadu (28/01).

Rui Araújo hateten, wainhira CNE garante integridade demokrasia duni, ema hotu tantu partidus polítikus, sidadaun bai-bain ne’ebé deit, sei sente ksolok.

“Hanesan Xefi Governu iha VI Governu konstitusional ida ne’e mak ha’u hakarak atu apela maka’as ba CNE hanesan instituisaun, ba komisáriu hotu-hotu ba mós funsionáriu hotu ne’ebé serbisu iha instituisaun ida ne’e,” hatete Rui Araújo.

Xefi Governu ne’e fundamenta katak, edifísiu ida ne’e sei la iha sentidu wainhira iha edifísiu ne’e nia laran, la hala’o knar tuir dezenha edifísiu ida ne’e.

“Ita bo’ot sira nia knar, la’os knar ida ne’ebé importante deit, maibé knar ida lulik iha sosiedade Timor-Leste nia laran, lulik tanba demokrasia ne’e lulik iha Timor-Leste. Sé ita la moris iha demokrasia, entaun konstrusaun nasaun, Estadu sei labele la’o di’ak liu ba oin”, nia esplika.

Rui Araújo mós dehan, aproveita seremonia inaugurasaun importante edifísiu CNE ninian, la’os deit atu selebra ninia susesu, susesu iha konstrusaun óbra ida ne’ebé lori tinan barak, maibé hatudu duni katak la komprete kualidade ne’ebé hakarak atu hatudu iha óbra sira.

“Prosesu konstrusaun ba edifisiu ida ne’ebé naruk, maibé prosesu ida ne’ebé ohin hatudu mai  ita katak susesu. Empreza nia naran mós iha liafuan susesu (Atramor Susesu), ne’ebé maske lori tempu ita konsege to’o duni iha ne’e, konsege selebra duni susesu ida ne’e, ita selebra susesu ida ne’e iha periodu importante ida. Ita atu hakat dadaun ba festa demokrasia ne’ebé tinan lima-lima ita nia nasaun, ita nia Estadu foti desizaun atu halo. Ita hotu sei hanoin katak, prosesu ho espíritu demokratiku ne’ebé hamosu iha ita nia sosiedade nia let, la’os foin mak 15 anos. 15 anos hatudu ita nia prátika, ita nia vivensia, ita nia moris, prátika demokrátikas ne’ebé modernu, maibé tradisaun demokrátika iha ita nia sosiedade iha tiha kedas ona,” hateten Rui Araújo.

Xefi Governu ne’e mós afirma katak, wainhira prosesu auto determinasaun sosiedade nian hahú husi 1975 mai oin, i prosesu demoktrátiku ida ne’e, liu-liu sai metin liu tan husi prespetiva multipartidarismu, wainhira lider istóriku Kay Rala Xanana Gusmão desidi katak, demokrasia Timor-Leste nian ba oin maka demokrasia multipartidaria. Hahú ida ne’ebá, periodu ida ne’e se la sala, 1986 pensamentu multipartidaria iha demokrasia Timor-Leste nian, hahú hetan forma, i hahú manan, apoiu  iha sosiedade tomak nia laran”, nia hateten.des

Jornal Nacional Diário

Sem comentários: