quinta-feira, 27 de abril de 2017

PR timoroan promulga lei pensaun vitalísia maibé kontesta diploma iha karta ba parlamentu

Prezidente Repúblika timoroan promulga iha loron-kuarta ne'e diploma ida mudansa nian ba pensaun vitalísia hosi eis-deputadu sira no eis-titular sira hosi kargu públiku sira seluk, repete nia kontestasaun ba lei iha mensajen ba Parlamentu Nasional.

Taur Matan Ruak aprova ona diploma hafoin Tribunal Rekursu la ko'alia kona-ba nia inkonstitusionalidade, maibé husik krítika maka'as ba lei ida ne'ebé sai hanesan reforma lejislativu ida polémiku liu iha tinan ikus ne'e iha Timor-Leste.

Iha mensajen ba Parlamentu Nasional, ne'ebé akompaña promulgasaun diploma nian, Taur Matan Ruak explika katak la konkorda nafatin ho ezisténsia hosi benefísiu ne'e ba eis-titular sira hosi kargu públiku nian no afirma katak lakohi hetan pensaun vitalísia bainhira hakotu nia mandatu, ne'ebé hotu iha 19 fulan-Maiu oinmai.

"Prezidente Repúblika la konkorda nafatin hosi opsaun polítika sira ne'ebé hanoin ba ezisténsia pensaun vitalísiu nian", Taur Matan Ruak hakerek iha mensajen ba deputadu sira.

"Benefísiu exepsional ne'e hanesan priviléjiu ida lahó justifikasaun ba klase polítika, bainhira ita nia sidadaun barak sei moris lahó kondisaun báziku sira moris nian, terus iha nutrisaun ne'ebé ladi'ak, lahó asesu ba bee-moos ka iha limiti mínimu subsisténsia nian", nia hatutan.

Taur Matan Ruak konsidera katak buka hadi'a kondisaun sira moris ema timoroan nian hanesan "vontade hosi ema tomak" no eziji "repartisaun justu ida hosi rekursu sira no hosi enkargu sira Estadu nian".

Xefe Estadu konsidera katak lejislasaun hosi protesaun sosial ne'ebé aprova foin lalais ne'e hosi Parlamentu Nasional ahnesan "insersaun sistemátiku loos ba reforma lejislativu ne'e, iha kondisaun sira igualdade ho sidadaun nasional sira".

"Maski Konstituisaun la bandu, hanesan konsidera hosi Tribunal Rekursu, iha sentidu kontráriu doutrina koñesidu, iha nasaun barak foti opsaun polítiku sira justu liu hodi halakon priviléjiu sira hanesan ne'e hosi klase polítika hodi igualdade nia naran iha repartisaun hosi rikusoin ne'ebé hanesan ema tomak nian no hosi enkargu ne'ebé enkarega ema tomak", nia hatutan.

Xefe Estadu fó hanoin katak rekursu sira Estadu nian "la'ós hanesan elástiku sira no la dura", no nune'e maka "tenki estabelese prioridade di'ak sira iha nia repartisaun" hodi buka igualdade sosial.

"Susar sira ne'ebé ita nia sidadaun sira kiak liu hasoru akonsella atu dedika ba sira atensaun barak, natalidade ne'ebé aas iha ita nia nasaun husu liután investimentu iha edukasaun, liuliu, iha ensinu pré-eskolar no báziku, saúde ho hijiene báziku ne'ebé fraku eziji investimentu maka'as iha infraestrutura sira báziku liu hanesan saneamentu no bee-moos", nia konsidera.

Maski hosi krítika sira, Prezidente promulga ona lei "tanba ne'e hamenus valor sira hosi pensaun ne'ebé fó ba polítiku sira hasoru lei ne'ebé maka hala'o daudaun", hakbesik ba vontade hosi Prezidente Repúblika hodi halakon pensaun vitalísiu".

Hanesan polémika maka'as nasional, ho krítika maka'as hosi sosiedade, mudansa ba rejimi benefísiu sira aprova tiha ona iha fulan-Janeiru hosi parlamentu - ho votu konkorda hamutuk 42, kontra lima no abstensaun lima.

Entre aspetu sira seluk, proposta lei ne'e hamenus hosi 100% ba entre 60% no 90% hosi saláriu baze mensal ba pensaun vitalísiu ba eis-deputadu sira (ne'ebé tenki kumpri pelumenus mandatu ida tinan lima) no ba eis-membru sira Governu nian.

Pensaun ne'e mantén 100% ba Prezidente Repúblika no fiksa iha 90% ba prezidente Parlamentu Nasional, primeiru-ministru no prezidente hosi Supremu Tribunal Justisa nian.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: