quarta-feira, 17 de junho de 2015

KOPERATIVA MASIN PRODUS ONA TONELADAS 20


Koperativa Masin ne’ebe mak produs husi Konfederasaun Koperativa Tokodede iha Ulmera, Munisipiu Liquiça produs ona masin toneladas rua nulu (20).

Ministro Comercio Industria e Ambiente (MCIA), António da Conceição, hateten katak, koperativa masin iha Ulmera-Liquiça agora dadauk ne’e funsiona hela, ne’ebe sira iha aktividades hanesan Masin ho hakiak ikan Salomaun, ne’e hanesan aktividade integradu ida ne’ebe mak grupu sira iha ulmera ne’e hala’o hela komfederasaun koperatiba tokodede mak fo apoiu hela.

“Sira produsaun masin 20 toneladas, maibe sira produs masin ne’e iha tempu bai loron deit, ne’ebe iha kompanhia ida mak sosa tiha ona, agora dadauk do sai ninia rezultadu. Maibe inportante mak ida ne’e, koperativa ne’e buka atu fasilita agrikultor ne’e atu nafatin hetan rendimentu, ne’ebe ita mos seidauk hatene rendementu husi sira nia masin ne’e hira, depois mak ita hare fali hira mak sira tau iha kaixa,” dehan Ministru Antonio ba Jornalista sira iha ninia kna’ar fatin, Bebora, Dili, Segunda (15/06/2015).

Governante ne’e dehan tan, Masin kada plastiku ida antes ho folin 20 centavus, maibe agora sira atu hatun tan ninia presu ba iha 1o centavus, ho folin ne’ebe mak hanesan, tuir Membru Governu ne’e diak liu tan.

“Tuir hau rona ida uluk sira sosa ho 20 centavos, mais agora dehan atun hatun ona ba 10 centavus, maibe hau hanoin ida ne’e inportante ba ita ne’e maka Governu depois halo politika atu bele iha subsidiu, maibe la’os liu fali ba iha koperativa, mais dereitamente ba agrikultor ne’ebe mak serbisu para henesan nia bele iha kapasidade produsaun fila fali depois maka ninia rendemente ne’e sira bele tenta distribuisaun ne’e hanusa. Maibe hau hare iha rezultadu oitoan ona, ne’ebe iha loron Segunda (15/06/2015) sira halo ona distribuisan rezultadu ba osan ne’ebe mak durante ne’e kolheta masin ne’e no mos atu koalia ho sira kona ba planu Ministeriu apoiu sira hodi halo armazem ida atu sira bele rai masin ne’ebe mak sira produs,” dehan Ministru Antonio.

MCIA serbisu hamutuk ho UNDP mak fo asistensia ba iha koperativa masin iha Ulmera, la’os ministeriu dereitamente fo asistensia mais serbisu entre UNDP, MCIA no mos kperativa Tokodede Liquisa.

Iha parte seluk mos Ministru Antonio da Conceição dehan katak, Governu liu husi MCIA sei redus importasaun husi rai liur, hanesan fos, no mos produtu lokal sira seluk hanesan furemundu.

“Ba tinan ida ne’e Governu seidauk sosa produtu husi rai liu, tanba orsamentu foin mak prmulga husi Prezidente Republika (PR), Taur Matan Ruak, iha fulan Abril, maibe agora dadauk hau iha ona despacu ba iha diresaun ba centru logistika nasional ninian para sira halo planu ona, primeiru estabelese lai despaicu ida ba hau hodi fiksa presu sasan ne’e nian hanesan, hare kulit ne’e hira no mos sasan sira seluk atu nune’e halo alokasaun ba osan ne’ebe mak atu sosa sasan sira ne’e,” dehan nia.

Osan ne’ebe mak atu sosa produtu sira ne’e mak total 1,5 milhoes, husi total ne’e deside atu sai 300 mil rezerva ba atu sosa karun, dasi no mos sasan sira seluk ne’ebe mak presija. 1,2 deit mak halo alokasaun ba distrito 12.

MCIA mos asina tan ona akordu ho Governu Cina hodi estabelese centru logistika rejional li-liu atu halo ona centru de prosesamentu hanesan dulas hare ninian, armazem, transporte ne’ebe centru logistika rejional ne’e hari’i iha Municipiu Baucau, Municipiu Manatuto, Postu Administrativo Natarbora no mos iha Municipiu Bobonaro, maibe tanba orsamentu ne’e naton entaun sei finansia uluk iha Municipiu rua.

Iha tinan oin fasilidades armazenamentu ne’e iha ona sei laiha tan ona politika ida atu sosa fos husi rai liur, maibe sei sosa mak hare kulit iha Timor laran tomak no halo armazenagem para ida ne’e hodi halo ona rezerva ba seguransa alimental nasional.

“Kona ba hapara importasaun husi rai liur se la hapara, maibe ita presija halo politika ida atu diminui lai, agora dadauk presija halo lebantamentu dadus ida hodi hatene ita nia kapasidade konsume nasional ne’e tinan ida to’o hira, ita mos presija serbisu hamutuk ho MAP atu hatene kuantidade produsaun tinan ida hira,” dehan Antonio. Mia

Jornal Nacional

Sem comentários: