quarta-feira, 17 de fevereiro de 2016

Ekonomia laós-petrolíferu timoroan tun iha 2015 ba 4,3% - FMI


Ekonomia laós- petrolíferu timoroan nian tun iha tinan  2015, ho kresimentu 4,3%, kompara ho  5,5% iha 2014, tamba, ba iha parte, redusaun ba gastu públiku, tuir análize Fundu Monetáriu Internasionál (FMI).


Inflasaun ne’e to’o 1% iha 2014 no 2015, " reflete ba presu produtu báziku ne’ebé maka tun liu  , dólar amerikanu ida  boot liu no hadia lala’ok iha fornesimentu", refere  organizmu ne’e.

Tuir  FMI, Indikadór preliminar, fó sai iha défise globál ida ho  6%  Produtu Internu Brutu (PIB)  nian iha 2015, iha parte barak tamba folin petrolíferu ne’ebé tuun, produsaun petrolífera ne’ebé menus no retornu ne’ebé kiik liu iha investimentu Fundu Petrolíferu nian.

Ba iha setór folin petroleu ne’ebé tuun  afeta moos ba konta ne’ebé  sai maka’as, hodi monu kedas ba metade, ba 24,4% hosi PIB, iha 2014 no monu ba  4,3% PIB nian iha  2015.

Tuir  FMI, kréditu privadu sa’e ba 10,5% iha 2015 no kresimentu médiu PIB laós- petrolíferu bele ronda 6%, iha parte balun, tamba iha  aumentu ba investimentu diretu externu nian.

"Maski agora folin hosi  petróleu tun no menus ba bebeik iha  previzaun makroekonómiku jerál exportadór  petrolífeu nian, Timor-Leste sei salva liuhosi  nian poupansa prudente ba rikeza iha Fundu Petrolíferu", konsidera Yu Ching Wong, ne’ebé maka lidera ekipa FMI sei iha  Timor-Leste durante fulan ida ne’e.

Ekipa FMI nian sei vizita Timor-Leste iha  ámbitu ba prosesu konsulta anuál nundar  membru- nasaun.

Durante  deslokasau mai Díli, tuir  komunikadu organizasaun nian iha ohin katak , ekipa FMI sei hasoru malu , ho sira, hanesan ho ministru Estadu no Koordenadór ba Assuntus Ekonómikus, Estanislau da Silva, ho  ministru Obras Públikas, Transportes no Telekomunikasaun, Gastão de Sousa, nomós ministru Petróleo, Alfredo Pires.

Ekipa sei halo moos  enkontru ho vise-ministru Finansa, Hélder Lopes, no governadór hosi Banco Central, Abraão de Vasconselos, alénde ho parseiru dezenvolvimentu no reprezentante sira hosi  setór privadu.

Yu Ching Wong  saúda  "kompromisu hosi autoridade sira ne’ebé  kontínua kuadru fiskál ida transparente no responsável", maski nia moos  konsidera katak " e di’ak liu iha medida konsolidasaun osamentál atu  salvaguarda sustentabilidade fiskál nian".

Fundu Petrolíferu ne’ebé ativu " tenki prezerva hodi ajuda rendimentu  hosi investimentu  nian ba iha gerasaun tuir mai", konsidera Yu Ching Wong.

FMI afirma katak atu alkansa sustentabilidade fiskál presiza  define prioridade iha investimentu públiku ho forma ida "rigoroza", inklui ba  " estrangulamentu atuál no limita kapasidade ezekusaun, rasionaliza gastu recorrente, fortalese reseita laós- petrolíferu no adere ba planu konsolidasaun orsamentál iha ho médiu prazu".

Tuir Yu Ching Wong, di’ak liu mobiliza tan reseita interna, " hodi hamenus dependénsia ba hasai osan ne’ebé liu iha Fundu Petrolíferu", hanesan passu importante ida iha reforma fiskál maka implementa dadaun.

"Kresimentu médiu prazu depende liu ba iha diversifikasaun ekonómiku, ne’ebé tenki hetan lalais naroman  ba  produsaun petróleu iha kampu ne’ebé tun  no iha  redusaun  asosiada ba rekursu fiskál", nia refere.

Iha  formasaun ba kapitál umanu, formasaun profissionál no medida ba aumentu kompetitividade empresa sira hanesan dalan di’ak ida " atu  bele insentiva dezenvolvimentu iha sektór privadu".

"Timor-Leste, iha nia foin sa’I sira ne’ebé bele servisu, iha pozisaun ida di’ak atu aproveita tendénsia globál no rejionál integrasaun nian, inkluin nia aplikasaun ba adezaun iha ASEAN [Associação das Nações do Sudeste Asiático]", afirma FMI.

"atu hetan benefísiu iha portunidade ne’e, setór privadu tenki  avansa vantajen  komparativa iha liña ho fundamentu Timor-Leste nian, liuhosi espansaun setór  ba servisu intensivu, hanesan agrikultura no turizmu", nia afirma.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: