sexta-feira, 26 de fevereiro de 2016

Governu – Banku Sentral tenta dudu setor privadu nasional halo investimentu


DILI - Espetativa governu no setor privadu nasional oinsa halo diversifikasaun ekonomiku hodi investe iha setor produtivu sira ne’ebé sustentavel iha rai laran hahú hatudu pontu naroman.

Governu husu ona Banku Sentral oinsa hamosu oportunidade asesu kapital finanseiru ba setor privadu rai laran hodi halo investimentu boot iha area potensial sira. “Ita kolia kona ba investimentu merkadu internasional maibe presiza haree mos oinsa hamosu oportunidade de asesu ba kapital finanseiru ba ita nia setor privadu iha rai laran, ida ne’e mos parte diversifikasaun ekonomia.

Entaun pontu importante kona-ba ida ne’e ha’u husu ona ba banku sentral atu iha fulan Marsu, sira bele organiza workshop ida atu kolia kona-ba opsaun saida mak ita iha atu tau ba setór privadu Timor-Leste hodi bele halo dezenvolvimentu,” dehan Primeiru Ministru Rui Maria de Araujo bainhira hasoru malu ho intidade hotu iha Ministeriu Negosiu Estrajeiru, segunda (15/02).

Nia dehan atu kolia kona-ba investimentu merkadu internasional labele haluha mos kolia kona-ba investimentu iha rai laran tanba ne’e setór privadu rai laran nudar parseiru importante ba dezenvolvimentu Timor-Leste. PM Rui afirma katak iha tempu badak sei halo sorumutu ida ho Camara Comersio Industria Timor Leste (CCI-TL) no emprezariu tomak iha rai laran hodi diskute kona ba involvimimentu setór privadu nian atu halo investimentu iha Timor-Leste.

Sorumutu ne’e sei involve intidade hotu-hotu ne’ebe nia servisu haree ba prosesu dezenvolvimentu Timor-Leste hanesan Ministru Koordenador Asuntu Ekonomia, Banku Sentral, institusaun finanseiru no mos setór privadu. “Konserteja diskute ida ne’e sei servisu hamutuk ho ministru koordenador asuntu ekonomia ninian hodi bele hamosu ideas balu karik atu mosu hosi governu saida mak bele halo atu nune’e banku sira bele mobiliza kapital hodi bele fasilita kreditu ba setor privadu sira bele halo investimentu iha rai laran,” dehan PM Rui.

Nia informa katak tempu ona atu Timor-Leste diskute kona-ba tekniku investimentu iha rai laran. Iha fatin hanesan  Prezidente CCI-TL Óscar Lima hatete setor privadu nasional iha komitmentu atu halo investimentu iha setor produtivu. Problema ne’ebé klasiku ona durante ne’e setor privadu nasional hasoru mak laiha oportunidade asesu kapital finanseiru husi banku sira. Banku balu fó oportunidade kreditu maibe ho jurus ne’ebé maka’as halo setor privadu sira todan dada iis atu halo investimentu.

Banku sira mos fo deit oportunidade kreditu ba empreteiru (kontraktor) sira projetu  governu nian ne’ebé bele devolve ka fo fila lalais sira nia osan bainhira projetu hotu ona. Banku sira seidauk fo oportunidade kreditu ba planu emprezariu sira ne’ebé hakarak halo investimentu boot  hodi diversifika sira nia negosiu. Entretantu parte governu mos tenta fo estimulu kapital finanseiru ba setor privadu liu husi Banku Nasional Komersiu Timor-Leste (BNCTL). Tuir Oscar Lima, Governu tau ona osan millaun $5 iha BNCTL atu fó kreditu ba setór privadu sira.

Maibe dala ida tan Oscar halerik nafatin ba politika diak Governu nian. Problema tanba  ho jurus 10% ne’ebé setor privadu sira sente  boot liu. Nia husu atu  hatun jurus ne’e. “Ami mós hakarak husu ba governu fó kréditu ba setór privadu sira tenke ho jurus ki’ik, tanba osan sinku millaun ne'ebé governu tau iha BNCTL ne’ebá setór privadu sira kréditu maibé ho jurus 10% kedas, ida ne’e ami atu hetan saida loos, se bele fó jurus ne'ebé ki’ik,” dehan Oscar.

Tuir Oscar katak iha Timor-Leste potensia boot atu halo investimentu  hanesan investimentu iha setór agrikultura nudar setór negosiu ida ne’ebé hamosu industria iha Timor-Leste. Durante ne’e setór privadu sira susar tebes atu halo investimentu tanba laiha finansiamentu.

“Primeiru ita hakarak atu halo investimentu, se bele karik Primeiru Ministru, Ministra Finansas no Ministru sira seluk bele haree took tanba investimentu ne’e ita bele halo buat barak. Hanesan investimentu setór agrikultura tanba setor agrikultura nudar setor negosiu ida ne’ebé bele lori ita nia rai la’o ba oin no ami hakarak kolia deit ema hotu-hotu ne’ebe halo investimentu ami halo ho osan rasik la’os husi banku,” dehan nia.

Nia dehan bainhira la iha institusaun finanseiru ida mak bele ajuda setór privadu sira susar tebes atu halo investimentu tanba iha mundu tomak bainhira ema atu halo investimentu sempre ajuda husi banku  hodi bele halo investimentu. “Tan ne’e ohin ami rona katak governu investe iha kompañia barak iha rai liur tanba ne’e ami husu governu se bele tau netik cem milhões ($100.000.000.00) hanesan ne’e ba  banku sira, depois banku mak halo analiza kona-ba risku bainhira iha risku labele fó no laiha risku bele fo,”  Prezidente CCI-TL ne’e fo hanoin.

Entretantu Dosente Universidade Nasional Timor-Lorosa’e (UNTL) Fakuldade Ekonomia, Fernando Anuno Baptista dehan, to’o oras nee setór privadu sira sei hasoru problema boot ida  maka krize finanseiru tan ne’e susar ba setór privadu sira atu loke indústria iha rai laran hodi kompete ho ema estranjeiru sira. Nia dehan, dalan di’ak liu ba governu maka tenke fó kréditu ba setór privadu atu moris no loke indústria ki’ik no boot. “Ita  haree de’it katak, neineik ba neneik mina sei maran, no setór ne’ebé atu fó rendimentu ne’e hahú mihis, tanba ne’e setór privadu sira tenke hahú book an ona agora,” nia hatete. 

BCTL - CCI-TL hasoru malu

Entretantu, iha segunda (15/02), Governadór Banku Sentral Abrão de Vasconcelos  konvida ona Prezidente CCI-TL Óscar Lima ho nia Vise Prezidente Rui Castro no João Alves  hodi diskute kestaun asesu kapital finanseiru atu halo investimentu. Prezidente CCI-TL, Óscar Lima dehan iha sorumutu CCI-TL ho Banku Sentral nudar pasu importante tebe-tebes ba setór privadu atu hetan kréditu para bele loke investimentu iha rai laran.

Nia dehan, kritériu atu hetan kréditu ne’e tuir lei, Banku Sentrál nia ekipa sei kria uluk formasaun ba setór privadu sira hodi hatene jestaun kréditu ho di’ak para evita kréditu macet. “Ami diskute kooperasaun servisu oinsá mak banku atu fó apoiu kapasita ita nia setór privadu sira depois mak foin bele haree sistema atu hetan kréditu, tenke hanorin no kapasita sira nia rekursu,” dehan Óscar Lima ba jornalista iha edifísiu BCTL.

Nia dehan, setór privadu tenke aprende halo jestaun di’ak para bele hetan sertifikadu nu’udar lisensa no kritériu hetan kréditu. “Banku sentrál apoiu tebe-tebes, maibé tenke nia kritériu maka ne’e, tenke hatene halo jestaun selae labele hetan kréditu, para iha responsabilidade fó fila osan kréditu ne’e,” katak nia. Tuir planu iha fulan Marsu nia laran, CCI-TL sei halo sosializasaun ba setór privadu hotu iha TL ne’ebé hakarak hetan kréditu tenke tuir treinamentu ba jestaun maneja finanseiru ne’ebé sei fó direita husi ekipa banku sentrál. 

Nia dehan, setór privadu husu kréditu para bele halo investimentu, tanba se la hetan kréditu maka sei la iha investimentu iha rai ne’e no investimentu TL sei domina husi setór privadu internasionál. Iha enkontru harmonia ne’e, Óscar Lima informa mós programa no atividade jerál CCI-TL nian hodi kontribui iha prosesu dezenvolvimentu TL. Entretantu Jornalsita sira mos husu iha sorumutu ne’e diskute mos kona-ba polítika CCI-TL atu kria institutu finanseira ida iha TL maibe tuir Vise Prezidente CCI-TL, Rui Castro dehan kestaun ne’e sira la diskute iha enkontru ho governador Banku Central maibé CCI-TL rasik iha polítika ona atu kria institutu finanseiru TL hodi fó kréditu ba setór privadu TL.

“Kona-ba atu kria institutu finanseiru TL ne’e kestaun ketak ida, maibé ohin ne’e ami fokus liu ba programa BCTL atu fó kréditu ne’e,” dehan Rui. Nia hatutan, atu deside emprezáriu Timor oan se loos maka merese atu hetan kréditu, CCI-TL sei tais nia membru tomak  ne’ebé merese atu hetan kréditu, tanba banku lakohi fó kreditu hotu hetan risku. “CCI-TL maka sei selesiona ninia ema sira ne’ebé mak bele atu tuir teinamentu, maibé ema se-se maka hetan ona sertifikadu treinamentu bele hetan asesu ba kreditu, maibé sira ne’ebé la tuir sei la hetan kréditu, tanba banku lakohi hola risku,”  hateten Castro. (BT)

Business Timor

Sem comentários: