quinta-feira, 7 de julho de 2016

Ki’ak & Prematura Hein hela Mundu Labarik Desfavoresida Sira


Nega tiha labarik tokon atus ba atus sira nia oportunidade justu iha moris halo ameasa liutan ba sira nia futuru–hanaruk siklu interjerasaun desfavoresida, fó perigu ba sira-nia futuru iha sira-nia komunidade sira. Ita iha opsaun: investe agora ba labarik sira ka husik ita nia mundu sai dezigual no fahe malu nafatin.

Tuir relatóriu anual ne’ebé UNICEF lansa (28 Juñu 2016) katak tendensia atual, labarik tokon 69 sei mate hosi kauza sira mak bele prevene, labarik tokon 167 sei moris ki’ak, feto tokon 750 mak kaben hanesan labarik sira iha tinan 2030, data alvu ba Objetivu Dezenvlovimentu Sustentavel–anaunser mundu foka liu ba situasaun labarik desfavoresida.

Situasaun Labarik Sira-nian iha Mundu, relatóriu anual UNICEF hatudu figura loloos hosi buat ne’ebé iha loja ba labarik ki’ak liu sira karik governu sira, doador sira, empreza no organizasaun internasional sira la-aselera esforsu sira atu rezolve sira-nia nesesidade sira.

“Nega tiha labarik tokon atus ba atus sira nia oportunidade justu iha moris halo ameasa liutan ba sira nia futuru–hanaruk siklu interjerasaun desfavoresida, fó perigu ba sira-nia futuru iha sira-nia komunidade sira,” dehan Diretor Ezekutivu UNICEF Anthony Lake, “Ita iha opsaun: investe agora ba labarik sira ka husik ita nia mundu sai dezigual no fahe malu nafatin.”

Relatóriu ne’e observa progresu signifikante halo tiha ona hodi salva labarik sira nia moris, hatama labarik sira ba eskola no hasai ema sira hosi moris ki’ak. Taxa global mortalidade tinan lima mai kraik liu ona metade hahú husi tinan 1990, labarik feto no mane sira tama eskola primaria ho númeru hanesan iha país 129, no mós númeru hosi ema sira mak estremamente moris ki’ak iha mundu tomak besik metade iha dékade 1990.

Maibé progresu ne’e lae no la mós justu dehan relatoriu ne’e, labarik ki’ak sira iha probilidade liu daruak atu mate antes selebra sira-nia tinan ba dalima no sai desnutrizadu kroníka liu fali sira ne’ebe riku. Iha parte boot sira hanesan iha Azia Sul no Afrika Sub-Sahara, labarik sira mak moris hosi inan la-hetan edukasaun iha probabilidade datolu liu atu mate molak tinan lima liu fali sira ne’ebé moris husi inan ho edukasaun sekundaria. No labarik feto sira husi uma-kain ki’ak sira iha posibilidade atu mate daruak ho balun, atu kaben ho otas labarik liu fali sira ne’ebe husi uma-kain riku sira.

Agora iha ne’e haree nakukun liu fali iha Afrika Sub-Sahara, mak maizumenus labarik tokon 247–ka nain-rua husi nain-tolu–moris iha ki’ak multidensional, halakon buat ne’ebe mak sira nesesita ba moris no dezenvolve, no besik pursentu 60 husi tinan 20 too 24 husi populasaun ki’ak liu dalima hetan tinan eskolaridade menus husi tinan haat.

Iha tendensia atual relatóriu ne’e projeta katak iha tinan 2030 Afrika Sub-Sahara sei hatan ba: (1) Besik metade hosi labarik tokon 69 ne’ebe sei mate antes halo tinan lima hosi kauza sira mak bele prevene iha 2030; (2) Labarik liu metade hosi tokon 60 ho idade eskola primaria ne’ebé seidauk tama eskola; no (3) Labarik sira nain-sia hosi nain-sanulu moris ki’ak hela loos.

Maske edukasaun iha papel úniku iha nivelamentu kampu jogu ba labarik sira, númeru labarik sira mak latama eskola aumenta desde 2011, no proporsaun signifikante husi sira ne’ebe tama eskola la estuda. Maizumenus labarik tokon 124 ohin loron la-tama eskola primaria– eskola sekundaria mai kraik, no kuaze rua (2) husi nain-lima mak remata sira nia eskola primaria la-hatene lee, hakerek ka halo arítmetika simples.

Relatóriu ne’e mós hatudu evidensia katak investe ba labarik vulneravel liu sira bele lori benefisiu imediatu ba longu prazu. Hanesan ezemplu transferensia osan, ajuda labarik sira hela iha eskola kleur no avansa ba nivel edukasaun aas liu. Iha media kada aumentu tinan adisional ba edukasaun mak labarik ida hetan sira nia salariu adultu ba pursentu 10. Ba cada tinan eskolaridade adisional mak kompleta ona iha media ba foinsa’e adultu sira iha país ida, taxa pobreza país ne’e tu’un ba pursentu 9.

Dezigualdade labele evita ka labele resolve ne’e mak argumentu relatoriu ne’e-nian. Dadus di’ak kona ba labarik vulneravel sira, solusaun integradu ba dezafiu mak labarik sira hasoru, dalan inovativu sira atu rezolve problema sira, investimentu liu-tan ba ekitativu no involvimentu liu-tan husi komunidade sira – sasukat sira ne’e bele ajuda ekilibra kampu halimar ba labarik sira. (*/ki)

Matadalan

Sem comentários: