domingo, 18 de dezembro de 2016

Timor-Leste ho ona estatutu observadór ba iha Organizasaun Mundiál Komérsiu

Governu Timor-Leste ohin hetan ona estatutu observadór ba iha Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMC), hanesan adezaun plena ba prosesu paralelu ida, ba aspirasaun adezaun iha Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátika (ASEAN). 

"Adezaun ba OMC hanesan objetivu governativu bot ida, konstrusaun institusionál no polítika ekonómika esterna Governu Timor-Leste nian", dehan Estanislau da Silva, ministru Estadu, Kordenadór ba Asuntu Ekonómika no ministru Agrikultura ho Peska.

Konsellu Jerál OMC nian, fó ona estatutu observadór ba Timor-Leste, iha loron 7 ne’e, hodi kria grupu serbisu ida ne’ebé sei atu prepara adezaun plena nasaun ne’e nian, ba iha organizasaun ho sede iha Jenebra, Suisa.

Ho desizaun ida ne’e maka fó dalan on aba Timor-Leste hodi halo parte ba iha “reuniaun Konsellu Jerál no reuniaun hosi orgaun OMC nian seluk, konforma ida ne’ebé maka apropria”, bainhira sei dezenvolve prosesu adezaun plena ne’e.
Iha deklarasaun ida ba Konsellu, ASEAN sauda “Timor-Leste ninia inisiativa kona-ba OMC”, haree kona-ba timor-oan ninia serbisu “ba prosesu adezaun (no) timor-oan sira-ninia esforsu hodi introdus reforma ekonómika no sosiál ba ida ne’e ".

"ASEAN insentiva membru hothotu hodi apoia Timor-Leste ba prosesu adezaun no integrasaun ba iha sistema komérsiu multilaterál", ruir deklarasaun ne’ebé iha, no sita hosi Governu Timor-Leste. Tuir esplikasaun hosi Governu, adezaun ba OMC, halo parte iha Programa Governu nian, “hodi aselera kresimentu nomós apoia ba diversifikasaun ekonómika.

"Hadia asesu ba merkadu, nune’e mos oportunidade ba komérsu, halo parte ba iha inisiativa polítika Governu nian, hodi dada no estimula investimentu ba iha área produtiva sira hosi ekonomia nian, nune’e mos hosi agrikultura, peska, turismu, indústria lijeira no minerasaun, alénde atividade hosi mina no gás, nomós sei atu hadia infraestrutura ekonómika ho ambiente negósiu nian", nia hatutan tan.

Iha fulan novembru Maika Oshikawa, hosi divizaun adezaun OMC nian, haktuir ba Lusa katak prosesu adezaun plenu Timor-Leste sei bele lais liu fali, lahanesan baibain, tanba ne’e maka fasilita ona Timor-Leste atu adere ba ASEAN.

"ASEAN bazikamente, harii iha OMC, no ne’e siknifika katak preparasaun Timor-Leste nian hodi adere ba ASEAN, tuir duni kritériu ne’ebé avansadu liu hodi adere ba OMC", tenik Maika Oshikawa.

"Ida ne’e fasilita buat hotu. Ha’u lakohi fó kalendáriu firme, maibé ha’u hanoin katak sei lais liu fali, lahanesan baibain. Ha’u haree empeñu bot hosi Governu hodi hakotu prosesu ne’e ho lalais", esplika Oshikawa, responsável hosi delegasaun organizasaun ne’ebé iha fulan uluk, mai Timor-Leste.

Husu kona-ba frazekeza ne’ebé nasaun refere hasoru iha prosesu ne’e, Oshikawa dehan katak, tenke haree ba buat hotu ho perspetiva pozitiva, hodi hatutan katak adezaun ne’e “halo parte ba prosesu konstrusaun nasaun, estratéjia, no kona-ba kazu ne’e maka, diversifikasaun ekonomia”.

"Hanesan nasaun foun ida, presija hahú buat hotu hosi zero. Hosi ne’e maka halo buat hotu sai fasil, duke muda fali sistema”, nia dehan.

Maski nune’e, Oshikawa hatene kona-ba difikuldade hirak ne’ebé Timor-Leste hasoru, liu-liu kona-ba “kapasidade atu halo implementasaun, ne’ebé dalaruma sei la’o neineik”.

“Iha tinan 20 ikus ne’e, nasaun 36 maka halo parte ba OMC, no nasaun hirak ne’e, demora tinan 10 atu hodi adere ba organizasaun refere. Tanba ne’e, maka hafoin hala’o tiha serbisu hamutuk ho ekipa timor-oan sira, durante loron ikus ne’e, ha’u haree katak serbisu barak maka hala’o ona, tanba Timor-Leste mos halo parte ba iha prosesu adezaun ba ASEAN”, nia hatutan tan.

Oras ne’e daudaun OMC ho nasaun 19 maka sei iha hela prosesu adezaun, no nasaun ualu ne’ebé iha hela dezenvolvimentu nia laran, hanesan Timor-Leste ho Somália maka hetan ona estatutu observadór iha fulan dezembru.

SAPO TL ho Lusa 

Sem comentários: