quinta-feira, 21 de maio de 2015

GOVERNU DEZAFIA – KOPERATIVA HARII BANKU PRIVADU


Ministru Comersiu Industria e Ambiente (MCIA), Antonio da Conçeicão dezafia koperativa Timor Leste atu harii Banku privadu, tanba koperativas komesa hakat ba oin no iha orsamentu rasik.

“Sira iha ona U$ 3,6 milloes hanesan sira ninia kapaital finanseiru entaun ida ne’e sai hanesan ona fonte de finansiamentu ne’ebe maka bot e bele ona orienta ba sira atu bele hanoin konaba Banku privadu iha TL sira bele konvoka kongresu nasional das koperativas para hanoin ona formatu ida hodi hamosu Banku privadu iha TL para sai parseiru ba dezenvolvimentu iha TL” ,”Ministru Comersiu Industria e Ambiente (MCIA), Antonio da Conçeicão ba Jornalistas sira iha salaun Igreja Hosana-Bairo-Pite Segunda (18/5) horseik hafoin abertura Assembleia jeral anual ba dala VI tinan livro 2014 liu husi Uniaun Dalan Diak Rai Hamutuk (CU.DADIRAH).

Tuir Ministru Comersiu Industria katak kapital ne’ebe mak koperativa sira iha bele sai hanesan fonte de kreditu para empreza sira ne’ebe maka partisipa iha konstrusaun se sira persiza modal atu uja halo konstrusoens koperativa bele kontrubui ba ida ne’e.

Iha oportunidad e ne’e nia informa liu tan katak, Governu liu husi MCIA tinan-tinan Governu fo nafatin apoiu orsamentu ba koperativas sira bele halao sira ninia atividade.

“Iha tinan-tinan e ba tinan ida ne’e Governu dispoin kapaital U$ 1 milliaun atu promove dezenvolvimentu das koperativas, ne’e laos sai hanesan kapital ida ne’ebe maka fiksu, maibe nia tenki lao ba grupo sira ne’ebe organizadu ona no membrus koperativas ne’ebe halao tiha ona atividades suportiva seluk hanesan agrikultura, ba negosiu sira bele hetan tan osan ida ne’e husi koperativas atu bele dezenvolve sira nia atividade de negosiu,”hateten Ministru Antonio da Conceinçao.

Ministru Antonio da Conçeicão fo sasin katak, partisipasaun populasaun iha koperativa ohin loron kontinua bot ba bei-beik husi populasaun sira.

“Dezenvolvimentu koperativa agora dadauk iha ita nia rai laran sai ona hanesan movimentu ita hare e hetan partisipasaun masimu husi populasaun sira. Numeru koperativas ne’ebe agora rejistadu hamutuk 158 espalhadu iha teritoriu tomak signifik iha ona partisipasaun populasaun nian ne’ebe as tebes halao dezenvolvimentu,”dehan Ministru ne’e.

Iha biban ne’e nia akresenta mos katak, koperativa konstitui minimu 30 pesoas, tan ne’e ho numeru 158 koperativa ne’ebe maka estabelesidu ona ne’e signifika sira atinje ona mais de 10 mil ou 20 mil populasaun ne’ebe maka agora dadauk hola rasik inisiativa atu halao dezenvolvimentu.

Ministru MCIA informa mos katak ba futuru Ministeriu refere kontinua halo promosaun ba koperativas nudar sai nafatin prioridade ba Minisateriu ne’e.

Iha fatin hanesan Prezidente Feredasaun Hanai Malu e hanesan mos prezidente Konfederasaun Nasional das Koperativas, Elizario Ferreira hatutan katak, koperativas kreditu ne’ebe maka dadaun rejista iha TL hamuutk 87.

“Federasaun Hanai Malu ne’e hanesan orgaun sekundariu ida ne’ebe maka koperativa kredit sira maka hamutuk hari’i, ne’ebe mahon ba koperativa hotu iha Timor Leste, koperativa kreditu iha Timor Leste hamutuk 87 inklui DADIRAH nudar mos membru ba federasaun Hanai Malu,”espelika Prezidente Feredasaun Hanai Malu ne’e.

Entretantu membru kreditu ba CU.DADIRAH hanesan vice prezidende Cu.DADIRAH, João Manuel Belo, hatutan katak, senti iha benifisiu sai membru ba kreditu nian. Nai dehan maske imprestimu no rai fila fali osan ho funan, maibe osan ne’ebe maka rai ne’e to’o fim do ano sei sura esedente membru sei hetan fila fali osan.alf

Jornal Nacional

Sem comentários: