quarta-feira, 6 de abril de 2016

Timor-Leste hakotu 2015 ho saldo públiku dólar millaun 471,8


Konta públiku  timoroan nian  termina 2015 ho liu dólar  millaun 471,8, ho maioria liu tamba  " iha  pozisaun fiskál ne’ebé  forte " Fundu Petrolíferu no Fundu Doadór sira nian, tuir relatóriu hosi Ministériu Finansa.

Boletin trimestrál fiskál Ministériu Finansa nian  relasiona ba terseiru trimestre 2015, ne’ebé publika iha pájina Ministériu Finansa, esplika katak karik lakonta Fundu Petrolíferu (FP), fonte prinsipál iha reseita públika, Timor-Leste termina 2015 ho défise dólar millaun  835,9.

Tuir  relatóriu ne’e, 2015 termina ho "kapasidade líkida ba empréstimu dólar  millaun 123,7 " ne’ebé maka "investe iha finanseiru ativu FP nian".

Reseita petrolíferu  Estadu timoroan iha  dólar millaun 1.305,6 iha tinan kotuk, ne’ebé maka soma hamutuk millaun dólar 139,1 hosi Fundu Doadór  sira no  millaun  dólar 122,2 hosi  reseita laós petrolífera.

Tuir termu globál, Estadu hasai hosi FP dólar millaun 1.278,5, ne’ebé maka  millaun 638,5 korresponde ba valór Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE) no seluk iha  millaun 640 hanesan levantamentu ne’ebé halo liu valór sustentável nian.

Impostu reprezenta reseita laós petrolíferu ne’ebé boot liu ho (72,1%).

Impostu kona-ba rendimentu nian sa’e ba 0,73%, millaun 53,3, impostu kona- ba bens no servisu tuun ba  5,4%, dólar millaun 60,2, no impostu kona-ba komérsiu internasionál monu ba  9,5%, dólar millaun 12,1.

Iha kapítulu  reseita seluk nian hetan  dólar millaun 47,4 maihosi reseita imobiliáriu(ne’ebé liu duké duplika, 3,4 iha 2014, ba millaun 8,7 iha 2015). Iha moos  aumentu 16,6%  iha  vendas no servisu, hanesan taxa tribunál, reseita médiku no ospitalar, lisensa no sira seluk.

Iha kapítulu despeza,  Estadu timoroan gasta dólar millaun 1.142,9 iha tinan kotuk.
Gastu iha saláriu nian aumenta 6%, millaun dólar 168,6  ba 178,7, ho bens no  servisu monu hosi millaun 55,5, ba 389,7 no benefísiu sosiál aumenta iha 48,8%, ba  millaun 173,6. Gastu seluk aumenta 44,7%, ba  263,9%, tamba fó apoiu ba  organizasaun sosiedade sivil.

Gastu FD iha millaun 121,6 – millau 16,1 ba saláriu, 48,7 millaun ba  bens no servisu no 56,7 millaun ba gastu sira seluk.

Despeza FP to’o dólar millaun 1.293,9, ho millaun 15,4 korresponde ba despeza iha jestaun hosi fundu no millaun 1.278,5 ne’e transfere ba Governu.

Tuir  boletin ne’e, áreas haat ne’ebé importante tebes iha despeza Governu nian iha 2015 maka  hanesan  Assuntu Ekonómiku, Servisu Públiku Jerál, Protesaun Sosiál no Edukasaun.

"Assuntu Ekonómiku reprezenta 30,7% iha despeza, boot liu kategoria hotu, ne’ebé  reflete kompromissu Governu iha  projetu infraestrutura durante 2015, liliu iha setór transporte no eletrisidade", haktuir boletin ne’e.

Servisu jerál reprezenta 28,7% hosi totál despeza iha 2015, inklui moos iha kategoria ne’e transferénsia ba  Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusse Ambenu no zona espesiál ekonomia merkadu sosiál Oekusi Ambenu no Ataúru.

Gastu sira ba edukasaun (11,1% hosi totál despeza nian) konsentra liu iha  ensinu primáriu no básiku.

Pensaun ba veteranu no asisténsia seluk  ne’ebé simu ho gastu boot liu maka iha protesaun sosiál, ne’ebé  ho  13,8% hosi totál despeza iha 2015.

SAPO TL ho Lusa 

Sem comentários: