sábado, 4 de junho de 2016

Portugés ne'ebé hetan suspensaun iha Díli hakerek karta aberta husu julgamentu ka arkivamentu


Sidadaun portugés ne'ebé hetan suspensaun besik tinan rua iha Díli hakerek ona karta aberta ida ba autoridade prinsipal sira timoroan nian ne'ebé nia konsidera katak hanesan injustu ba tratamentu no husu atu nia prosesu sai arkivadu ka julgadu.

"Ami komprende katak Timor-Leste hanesan nasaun joven ida no presiza tan hadi'a buat barak, liuliu iha área justisa. Maibé tenki fó ezemplu katak fó konfiansa ne'ebé maka povu presiza iha seguransa jurídiku?" hakerek hosi Tiago Guerra ne'ebé maka autoridade sira kaer tanba suspeita brankeamentu kapital sira nian.

"Ami husu organizmu responsável sira atu hamutuk, iha esforsu koperasaun horizontal ida, desidi halo akuzasaun ida ka arkivamentu ba kazu", hakerek hosi testu ne'ebé maka Lusa hetan asesu.

Karta ne'e haruka ba Prezidente Repúblika Taur Matan ruak, ba prezidente Parlamentu Nasional Adérito Hugo da Costa, ba primeiru-ministru Rui Maria de Araújo no ba prezidente Tribunal Rekursu Guilhermino da Silva.

Sei haruka mós ba ministru Justisa Ivo Valente, ba prokuradór-jeral José Ximenes, ba provedór Direitu Ema sira nian no Justisa Silvério Pinto, ba prezidente hosi Komisaun ba Reforma Lejislativu hosi Área Justisa nian José Graça no ba primeira-dama Isabel Ferreira.
Karta ne'e haruka ona ba autoridade sira iha loron hanesan bainhira prokurador-jeral timoroan garanti tiha ona ba Lusa katak Ministériu Públiku besik hakotu investigasaun sira iha prosesu no entre "fulan-Agostu no fulan-Outubru" kazu ne'e sei arkivadu ka sei ba julgamentu.

"Ami husu informasaun ba nasaun sira seluk, ami simu ona resposta ba karta pedidu sira nian hosi Portugal no Makau maibé ami hein hela hosi dilijénsia sira seluk hodi kompleta kazu ne'e", hatete hosi José Ximenes.

"Ami hein atu kompleta investigasaun iha fulan-Juñu no hafoin ne'e maka ami bele akuza ka arkivu prosesu. Iha máximu entre fulan-Agostu no fulan-Outubru, depende hosi prova sira, depois maka sei akuzadu ka arkivadu", afirma ona hosi responsável Ministériu Públiku timoroan nian.

José Ximenes rejeita ona katak ultrapasa ona prazu legal sira hotu iha prosesu, hodi afirma katak "arguidu laiha kadeia" no hanesan medida koasaun nian maka TIR (Termu Identidade no rezidénsia), no prokuradór la halo tan komentáriu sira seluk kona-ba prosesu.

Tiago Guerra hetan kaer besik fulan 20 nia laran iha Timor-Leste no hahú tempu ne'ebá nia labele sai hos nasaun no kontinua lahó akuzasaun formal, hodi insisti katak liutiha ona "prazu sira hotu".

"Ha'u, Tiago Guerra, no ha'u nia feen, Fong Fong Guerra, ami senti katak ami simu tratamentu ida ne'ebé la justu hosi Estadu Timor-Leste. Ami hein ho pasiénsia katak sei rezolve hodi nune'e ami bele hasoru malu ho ami nia oan sira ne'ebé ki'ik no ho ami nia família sira", nia hakerek.

"Maibé, la akontese. Liutiha ona besik tinan rua hahú hosi tempu ne'ebé buat hotu akontese, ami laiha oportunidade hodi defende aan no hodi ema seluk rona ami, maibé ami tenki haketak malu nafatin ho ami nia oan no família sira", nia hatutan.

Iha karta aberta Tiago Guerra uza nia direitu hosi petisaun ba dirijente prinsipál sira hosi nasaun ne'e no hatudu preokupasaun ba estadu kona-bá nia feen nia saúde.

"Durante períudu ne'e, buat ne'ebé ami asisti maka mosu hosi suspeita ba kulpa no neglijénsia hosi parte entidade responsável sira. Ami hakarak bolu atensaun hosi Ita-Boot sira ba ami nia situasan no husu atu bele haree hanesan violasaun ida ba direitu ema nian ne'ebé saúde, liuliu estadu pulmaun ha'u nia feen nian no kestaun sira família nian ne'ebé presiza solusaun urjente", nia hakerek.

Tiago Guerra - nia rasik tama iha ospitál dala rua tanba emerjénsia durante nia permanénsia iha kadeia preventivu iha Bekora - konfirma ona ba Lusa katak iha semana hirak ikus ne'e nia feen nia estadu saúde aat beibeik.

"Nia iha estadu saúde ida ne'ebé fraku tebes, ho hemorajia beibeik iha pulmaun ne'ebé halo dalabarak tenki ba Hospital Guido Valares, ne'ebé hetan internadu ho urjénsia", nia hatete no esplika katak Fong Fong sofre bronkiektazia, dilatasaun ireversível hosi brónkiu sira tanba destruisaun hosi komponente elástiku no muskular sira hosi nia parede.

Kaben-na'in ne'e preokupadu tanba simu opiniaun hosi espesialista sira iha estranjeiru hodi rekomenda ba sira dalan oioin hodi hamenus efeitu sira moras nian maibé laiha disponibilidade iha Timor-Leste.

Tanba ne'e maka Tiago Guerra apela ba autoridade timoroan sira hodi hanoin ba informasaun ne'e.

Nia esplika katak sira nia dokumentu pesoal sira hetan suspensaun, hetan konjelamentu ba patrimóniu iha Timor-Leste no iha estranjeiru, fahe malu ho oan sira no família sira no tenki "depende hosi ajuda hosi belun no família sira".

"Ne'e hanesan problema todan ida ba violasaun direitu ema sira nian maibé karik autoridade sira laiha opiniaun hanesan. Sira lakohi hatene katak laiha empreza ida maka fó serbisu mai ami bainhira laiha dokumentu legal sira, vistu serbisu nian ka konta bankáriu sira", nia hakerek.

"Karik la rekoñese katak ami nia moris no ami nia família nia moris paradu, katak ami nia reputasaun hetan estraga lahó direitu legal ba hipóteze ida hodi defende no hamoos ami nia naran", nia hatutan mós.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: