segunda-feira, 8 de janeiro de 2018

Lú Olo Mak Guardian Konstituisaun

DILI, (TATOLI) – Xefe Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP), Fidelis Magalhães afirma PLP apoiu no respeita desizaun Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, ne’ebé sei halo hodi hakotu inserteza polítika ohin loron nian, maibé tenke bazeia ba konstituisaun.

“Bankada PLP lakohi halo espekulasaun konaba desizaun ikus Prezidente Repúblika, no buat hotu entrega ba Prezidente Repúblika mak deside. Ami nia preokupasaun mak kualkér desizaun tenke tuir dalan konstitusionál no buat saida mak konstitusionál haruka, tanba Prezidente Repúblika mak hanesan guardian ba konstituisaun RDTL,” Fidelis Magalhães esplika ba jornalista sira iha Parlamentu Nasionál, Segunda (08/01).

Nia observa katak daudaun ne’e diskusaun polítika ne’ebé la’o dinámiku tebes no prosesu ne’ebé iha ezije pasiénsia barak, maibé populasaun hatudu nafatin ninia maturidade no seriedade atu liu prosesu ida ne’e.

“Ami fiar katak estabilidade ne’e iha povu nia liman no lider polítiku sira, apezar sira iha diferensa hanoin mós sira nia hakarak mak moris di’ak, estabilidade no seguransa ba povu ida ne’e.”

Enkuantu lideransa husi Bloku Aliansa Maioria Parlamentár (BAMP) hanesan, Kay Rala Xanana Gusmão, Taur Matan Ruak, José Naimori mós hakarak estabilidade ba povu ho moris di’ak, maibé presiza governu ne’ebé mak forte no bele iha lian forte iha Parlamentu Nasionál atu bele pasa nia programa no orsamentu. Nune’e mós governu ne’ebé mak forte atu ultrapasa dezafiu ne’ebé maka prosesu dezenvolvimentu sei enfrenta.

Portavós Partidu Libertasaun Popular (PLP), ne’e mós afirma opozisaun maioria parlamentár (AMP) reprezenta maioria povu Timor-Leste, ho kadeira 35 iha Parlamentu Nasionál (PN).

“AMP kompostu hosi partidu tolu (CNRT, PLP, KHUNTO) reprezenta maioria povu Timor-leste tanba ne’e kualkér desizaun ne’ebé mak iha (eleisaun antisipada) opozisaun prontu atu hasoru,” Fidelis Magalhães haktuir.

Tanba ne’e, Nia dehan, opozisaun sempre prontu, tanba reprezenta povu maioria nia lian, nune’e sira prontu hasoru desizaun saida de’it mak Prezidente Repúblika sei foti relasiona ho impasse polítika ohin loron nian. Maibé sei lakohi halo komentáriu ruma hodi influensia Prezidente Repúblika nia desizaun.

“Ami lakohi halo espekulasaun, ami nia preokupasaun desizaun Prezidente tenke tuir konstituisaun, ami hein de’it.”

Nia mós konsidera governu ne’ebé lidera hosi Primeiru Ministru Mari Alkatiri la iha kapasidade, tanba to’o ohin loron la lori programa ba dala rua nian submete ba Parlamentu, hafoin programa primeira rejeitadú. Ho ida ne’e mak AMP halo mosaun sensura hasoru governu, maibé to’o ohin loron seidauk diskute iha uma fukun.

“Governu halai hela de’it hosi nia responsabilidade. Ita agora enfrenta governu ida ta’uk, no la iha apoiu hosi parlamentu tanba ne’e to’o ohin loron seidauk aprezenta programa,” Fidelis observa.

Hodi husu ba bankada Parlamentár hosi Bloku koligasaun, inklui governu rasik atu lori Aliansa Maioria Parlamentár (AMP) ba Tribunál enkuantu konsidera AMP ilegál.

“Ami hotu iha ne’e halo Atuasaun tuir orden konstitusionál, tanba ne’e laloos, se ema balun dehan ami intérprete konstituisaun tuir ami nia hakarak. Nee la iha, konstituisaun dehan malorek, ami halo to’o agora ne’e halo tuir dalan ne’ebé mak konstituisaun haruka. Se dezkorda ho ami envés de halo kampaíña de’it, di’ak liu lori ba tribunál rekursu, depois mak tribunál diside,”  Fidelis Magalhães sadik.

Tuir nia governu ne’ebé lidera hosi Primeiru Ministru, Mari Alkatiri, governu ida halai hosi responsabilidade. Realidade to’o ona 2018 maibé seidauk iha orsamentu jerál do estadu.

“Imi haree realidade kontráriu ga lae. Prezidente Parlamentu kontinua dada prosesu, nia dehan katak prosesu ne’ebé ami hala’o iha ne’e la tuir konstituisaun, tribunál rekursu fó tiha ona desizaun katak prosesu destitui Parlamentu ne’e tuir konstituisaun, ne’e la’ós inkonstitusionál,” Fidelis kestiona lideransa Aniceto Guterres nu’udar Prezidente Parlamentu. No salienta saida tan mak sei fó sala tan ba AMP.

“Sira servisu makas los buka dalan atu fó kulpa, maibé povu hatene katak ne’e la’ós kulpa AMP nian. Úniku kulpa mak ne’e, governu minoria, tanba ne’e la brani mai hasoru Parlamentu tuir prosesu demokrátiku.”

Nia esplika katak mosaun sensura ne’ebé AMP hatama hasoru governu, prienxe dalan konstitusionál, tanba programa governu la ba iha parlamentu dala rua ona, no prazu ne’ebé determina mós liu ona.

“Sira ne’ebé dehan konstituisaun ami intérprete tuir ami nia hakarak ne’e so para kari rai henek de’it ba povu nia matan, hodi dehan katak konstituisaun seidauk los,” Fidelis hakotu lia.

Jornalista: Julia Chatarina | Editór: Manuel Pinto

Imajen: Xefe Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP), Fidelis Magalhães.

Sem comentários: