quarta-feira, 28 de fevereiro de 2018

RAI KILAT ILEGAL NO KILAT ILEGAL - Komunikadu Imprensa


Fundasaun Mahein (FM), 28 Fevereiru 2018 

 Komunikadu Imprensa
 
Rai Kilat Ilegal no Kilat Ilegal 
  
Problema ho kilat iha Timor-Leste nafatin fanun ita hotu nia atensaun desde Krize 2006. Liu-liu kilat sira ne’ebé lakon durante Krize 2006 no kilat ilegal sira. Iha ona esforsu lubuk ida hodi rekolla no investigasaun ba kilat sira ne’ebé lakon durante krize. Maibe kilat balu husi Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) nian seidauk rekolla hotu. Iha tempu hanesan informasaun oin-oin husi autoridade sira seguransa nian hato’o katak kilat ilegal mos tama no espalla iha rai laran.

Desde relatóriu investigasaun ba kilat sira lakon iha Krize 2006 ne’ebé fo sai husi Ministériu Defeza no Seguransa iha tinan 2011, FM hato’o bebeik ona katak Governu presiza iha seriedade hodi implementa rekomendasaun husi relatóriu investigasaun refere. Portantu kilat hirak ne’ebé lakon iha krize 2006 relatóriu ne’e indika momos ona pesoal sira ne’ebé responsabiliza hodi rekopera hikas fali. Aleinde ne’e, relatóriu ne’e mos rekomenda loke prosesu hasoru pesoal sira ne’ebé indikadu iha rekomendasaun relatóriu investigasaun ne’e nian maka loke prosesu disiplinar no kriminal. To’o ohin loron Governu seidauk implementa rekomendasaun husi relatóriu investigasaun ne’e. Felizmente kilat balu rekopera ona depois Krize 2006 no periodu sira ne’ebé estabelese iha rezolusaun governu nian ne’e no balu seidauk hatene ninia paradeiru lolos. Ministru Defeza no Seguransa José Agustinho Sequeira hatete kilat ka pistola sanolu (10) husi PNTL nian ne’ebé lakon durante Krize 2006 seidauk rekolla fila-fali. 

Iha tempu hanesan kilat sira ne’ebé lakon seidauk rekopera fila-fali, informasaun oinoin hato’o husi ulun boot sira institusaun seguransa nian hato’o katak kilat ilegal husi Atambua-Indonézia tama ona iha Timor-Leste liu husi fronteira. Relasiona ho kilat ilegal ne’ebé tama husi fronteira, Komandante Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF) – PNTL  Superintendente Polísia João Belo hato’o katak informasaun balu ne’ebé UPF simu relasiona ho kilat ilegal sira ne’ebé tama husi Atambua-Indonézia maka kilat sira husi eis-milisia sira iha Atambua-Indonézia (Timor Osidental) maka fa’an fila fali mai Timor-Leste tamba nesesidade báziku sira nian. Maibe la klaru kona-bá kilat ilegal sira ne’e nian paradeiru dadaun ne’e iha se nia liman. Aleinde kilat automatiku sira (ilegal) husi Atambua-Indonézia, iha mos kilat seluk la’os automatiku ka bain-bain bolu “kilat manu nian” tama husi fronteira iha tinan 2017 ba kotuk kompletu ho nia munisoens. Kilat sira ne’e tama liu husi atividade negosiu ilegal iha fronteira entre sidadaun balu husi Timor-Leste no husi Atambua – Indonezia. 

Aleinde kilat sira ne’ebé lakon no kilat ilegal sira, kilat sira ne’ebé husi institusaun seguransa nian sai nafatin preokupasaun husi públiku tomak. Liu-liu kilat husi institusaun PNTL no FALINTIL-Força de Defesa Timor-Leste (F-FDTL) nia jestaun no utilizasaun. Iha ne’ebé kilat balu husi institusaun rua ne’e nian espalla iha media sosial monu ba ema sivil no labarik sira nia liman hanesan sasan halimar. Mesmu ne’e hanesan istilu ida husi ema ho kilat maibe fo mensajen katak kilat husi institusaun rua ne’e nia seidauk iha jestaun ba kilat ho diak. FM preokupa mos oinsa bele asesu ba kilat? Karik ne’e hanesan sasan halimar nian?

Portantu efeitu husi kilat iha Timor-Leste iha tinan hirak ikus ne’e rezulta ona ema mate, kanek, ameasa, estragus no hasoru animal protejidu sira. Akontesementu sira ne’e barak liu akontese iha Dili no munisipiu balu hanesan Ainaro, Covalima, Lautem, Manufahe no Oe-cusse, husi tinan 2016 to’o 2018. Kilat balu identifikadu husi membru PNTL no F-FDTL no barak liu maka la identifikadu kilat sira ne’e mai husi ne’ebé? Karik husi kilat ilegal sira ka kilat sira ne’ebé lakon durante krize nian?

Rekomendasaun
1. Rekomenda ba PNTL no F-FDTL liu husi servisu informasaun sira kontinua buka tuir kilat hirak ne’ebé sei lakon durante Krize 2006 no kilat ilegal sira ne’ebé espalla iha rai laran.   
2. Hadi’a mekanismu interna institusaun PNTL no F-FDTL nian kona-bá jestaun ba kilat no nia utilizasaun.
3. Institusaun PNTL no F-FDTL presiza foti medida ida ne’ebé rigor ba membru sira ne’ebé utiliza kilat la tuir nesesidade no prosedementu uzu kilat nian. 
         
Atu hetan informasaun kle’an liu kona-bá asuntu ne’e bele kontaktu:  
Nélson Belo Diretor Ezekutivu Email: direktor.mahein@gmail.com  Telemovel: (+670) 7831 6075 ka 7756 1184  Website: www.fundasaunmahein.org    

Sem comentários: