terça-feira, 6 de fevereiro de 2018

Reitór UNTL Husu Labele Halo Kobransa Ilegál


DILI, (TATOLI) – Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Francisco Miguel Martins, husu ba lider, funsionáriu tékniku no administrativu, profesór no estudante sira katak labele halo kobransa ba estudante sira bainhira la iha despaxu ofisiál husi reitória. Se aktu ida ne’e akontese, konsidera ilegál no tentativa prátika korupsaun.

“Ita dehan katak la iha tan kobransa, osan mak selu iha rejistu, instrusaun tuun tiha ona husi reitór ba instituisaun para labele iha kobransa ba estudante sira. Ha’u rona iha kobransa balun-balun iha ita-nia leet, ne’e kobransa ilegál”, dehan reitór perante estrutura makro no mikro UNTL iha Kampus Sentrál UNTL, segunda ne’e.

Tanba ne’e ita hotu evita, tuir lei, prosedimentu ne’ebé mak iha ita hetan kondenasaun, tuir lei. “Agora ita-nia maluk sira, ukun na’in sira ba bebeik. Tanbasá? Tanba buat sira ne’e hotu. Ita iha universidade atu eduka ema ho didi’ak, eduka ema sai ema”, dehan.

Hotu-hotu tuur iha ne’e, Konsellu Jestaun no Desizaun, simu kna’ar espesialmente. Tanbasá? Esperiénsia mai barak, kanál espesiál ne’e nia prestíjiu akadémiku ne’e aas tebes.

Refleta ba situasaun ne’e, haree katak labele marjinalizmu. Ema ida ne´ebé mak liuhusi kanál espesiál, iha akadémia, nia matenek, kapaz tebes.

“Fó oportunidade ba ema; buras, sa’e, eleva ninia kualidade. Tanba ida ne’e mak ha’u husu ba ita hotu atu kumprende polítika instituisaun ninian, desizaun institusionál ninian”, nia husu.

Desizaun ne’ebé tuun ba karaik la’ós desizaun pesoál, desizaun Konsellu Jestaun. Jestaun orsamentu ne’e desizaun Konsellu Jestaun, kompostu husi profesór sira hotu, husi fakuldade sira hotu nomós akadémiku tomak.

“Ita tenke intende didi’ak, se la intende ko’alia ida ba ida, prontu ita dehan ne’e mak loos, bele rubah (muda) situasaun. Ikus fila fali mai ita dehan afinal das contas ita presiza hatene”, husu tan.

Francisco Miguel Martins akresenta dezenvolve UNTL, fó tempu ba ema atu aprende, nune’e Nasaun sei dezenvolve. “Ita iha país jigante rua nia leet; riku, rekursu umanu aas no barak tebes, tanba ida nee ita labele toba.

Iha prosesu dezenvolvimentu nia laran, prosesu ida dinámika, kontinua, evolui, muda ba bebeik de’it. Iha tempu ruma ita harii no fortifika.

Tinan kotuk loke kanál espesiál, simu réjime foun, réjime ida jerál; ida ne’ebé mak avalia husi Ministériu Edukasaun, mai husi rezultadu ezame nasionál. Kanál ida fali, kanál pelaoportunidade; fó tempu ba sira ne’ebé mak liu ona 2016, tuir teste, ta’is tuir sira-nia poténsia akadémika ninian. Iha kritériu atu halo selesaun ida ne’e ho rigór.

Komisaun ida konjunta husi Ministériu Edukasaun nomós husi UNTL hala’o ho rigór. Tinan ne’e di’ak liu.

Kanál ida fali kanál espesiál; universidade hala’o, dezenvolve, kria tuir lei baze edukasaun (artigu: ekuidade) katak demokrasia no polítika. Polítika dezenvolve no hariiku, hasa’e ema nia kualidade, fó ema sira matenek ba ita-nia rain.

Demokrasia fó oportunidade ba ema ne’ebé la iha oportunidade. Ekuidade, sira ne’ebé marjinalizadu dezde tempu Indonézia nian la hetan oportunidade ida ne’ebé mak di’ak atu hetan edukasaun ida kualidade no di’ak iha universidade ne’ebé di’ak.

Universidade iha responsabilidade sosiál ba sira-nia sidadaun, kria oportunidade ida ne’e para sira ne’ebé marjinalizadu uluk, rezisténsia sira-nia oan, veteranu sira-nia oan, martíres sira-nian oan (mate hela iha funu laran). Kriasaun ne’e ba ida ne’e.

Nomós atu eleva kualidade edukasaun ba PNTL (Polísia Nasionál Timor-Leste), F-FDTL (Falintil-Força da Defesa de Timor-Leste), funsionáriu públiku fó oportunidade ba sira atu mai foti edukasaun ne’ebé kualidade iha universidade ne’e.

La’ós taka matan, hala’o, implementa buat ne’e ho lei baze edukasaun atu kria kondisaun ruma, ekuidade ba ema ne’ebé marjinalizadu, ai-leba sira-nia oan, fó oportunidade mastenke ho rigór. Ita komprova; veteranu sira-nia oan hatudu deklarasaun Komisaun Omenajen, nune’e mós martír sira-nia oan. F-FDTL hatudu deklarasaun husi superiór, irarkia. PNTL mós hanesan, nune’e mós funsionáriu públiku.

Ne’e la’ós tuur, mehi de’it, pois implementa. “Ha’u hakarak hateten, instituisaun atu dezenvolve ema tenke hanoin, ligasaun ho buat sira ne’e tuir lei baze edukasaun. Tane aas lei no orden ba timoroan sira. Tanba ida ne’e mak ita tenke hanoin no husu tanbasá”.

Dijitalizasaun Mak Sala

Reitór UNTL mós klarifika: “Lista sira ne’ebé akompaña iha facebook dehan ema tama sala, ne’e la’ós sala, dijitalisaun mak sala, la’ós tama husi ida siénsia sosiál ba medisina jerál, Lae! Ne’e sistema mak sala. Sistema dijitalisaun mak sala”.

“Maibé ne’e hadi’a hotu ona, hatuun tiha ona mai iha administrasaun akadémiku, sira mós sei haree tuir fila fali, la’ós tama mai, hanesan matan dukur, tau loos de’it, lae!”, afirma Francisco Miguel Martins.

Rejistrasaun ikus ne’e iha rejistrasaun akadémiku, rejistrasaun akadémiku ne’ebé iha sei kanaliza tuir prosedimentu.

“To’o sesta-feira kuandu taka, ida ne’e ita hanoin katak ema atu mai barak afinál das contas mai ninia númeru ne’e três mil oito centos de’it. To’o sesta-feira ita taka. Ha’u hanoin katak ema atu sa’e mai boot, afinal das contas ema la mai barak”, haktuir.

Universidade nu’udar instituisaun públika estadu ne’ebé nia kriasaun, inovasaun, fó tempu ema atu aproveita, ita simu ho liman rua, fó edukasaun ho intensaun di’ak ba sira.

“Iha área espesífika ne’ebé nia hili. Sira la mai, ita la obriga, mai ita simu, serve didi’ak sira”, konklui.

Jornalista: Rafy Belo | Editora: Rita Almeida

Imajen: Reitór Francisco Miguel Martins. Foto: Media UNTL

Sem comentários: