sexta-feira, 25 de setembro de 2015

Timor-Leste hahú prosesu arbitrajen kona-bá disputa ho Austrália iha Tasi Timór


Iha loron-kinta ne'e Governu timoroan komunika tiha ona ba ezekutivu australianu katak hahú ona prosesu ida arbitrajen nian kona-bá Tratadu Tasi Timór nian, hodi rezolve diskusaun nebe iha entre nasaun rua ne'e kona-bá parte dokumentu nian.

Iha komunikadu, gabinete hosi porta-vós Governu timoroan nian, Agio Pereira, esplika ona katak iha kauza maka diskusaun kona-bá "interpretasaun loloos hosi artigu 8(b) hosi Tratadu" nebe, tuir loloos, refere ona katak "oleodutu ida nebe nia pontu destinu maka iha Timor-Leste sei tama iha juridisaun Timor-Leste nian" no "oleodutu ida nebe nia pontu destinu maka Austrália sei tama iha juridisaun Austrália nian".

Timor-Leste hato'o argumentu katak defende nafatin diálogu ida hodi rezolve impase kona-bá juridisaun, esforsu nebe "laiha susesu ida", nune'e mantén "inkapasidade hosi parte rua ne'e hodi diskuti kona-bá juridisaun" iha zona marítimu hamutuk nian.

"Timor-Leste konsidera katak dalan úniku hodi rezolve diskusaun ne'e maka hatama kestaun ne'e ba Tribunál Arbitrál ida, relasionadu ho dispostu iha Artigu 23 hosi Tratadu Tasi Timór nian. Iha prosedimentu dahuluk, parte rua ne'e bele aprezenta ho detalle sira nia pozisaun ho baze iha argumentu faktuál no legál sira", refere hosi komunikadu Governu nian.

"Timor-Leste hakarak nafatin rezolve diskusaun ne'e diretamente ho Austrália. Rezolusaun ne'e bele halo bainhira Austrália hapara diskusaun, rekoñese ezisténsia ida hosi juridisaun partilladu ida, tuir termu sira hosi Tratadu Tasi Timór nian, no diskuti fali ho forma empeñadu iha ámbitu ba juridisaun hosi nasaun ida-idak nian relasionadu ho oleodutu no ba atividade sira nebe dezenvolve iha fatin ne'e", hatutan iha komunikadu.

Diskusaun ne'e hahú iha 2014, "hafoin intervensaun ida nebe la apropriadu hosi Governu Austrália nian, kona-bá prosesu ida arbitrajen internasionál fiskál nian relasionadu ho entidade datoluk, nebe la ko'alia antes ho Governu Timor-Leste nian".

Timor-Leste lasimu pozisaun australianu nian nebe konsidera katak artigu 8 fó ba nia "juridisaun exkluzivu no absolutu", inklui tributasaun "kona-bá extensaun tomak hosi oleodutu ida esportasaun nian, inklui parte hosi oleodutu nebe situa iha Área Konjuntu Dezenvolvimentu Petrolíferu (ACDP) nian.

Tuir Governu timoroan, pozisaun australianu nian "implika negasaun hosi direitu tomak hosi juridisaun Timor-Leste nian kona-bá oleodutu no kona-bá atividade sira nebe dezenvolve iha fatin ne'e", buat nebe "hanesan inkonsistente ho letra no espíritu hosi Tratadu ne'e".

Tuir Timor-Leste, laiha fundamentasaun "iha dokumentu sira negosiasaun nian ka iha dokumentu sira seluk nebe fó sai ba públika to'o ohin loron, liuliu kona-bá kestaun juridisaun ACDP nian.

Timor-Leste argumenta ona iha fulan 18 liubá katak "fó sai beibeik nia hanoin hodi ko'alia ho Austrália interpretasaun" hosi artigu, hodi buka "rekoñese juridisaun partilladu nebe previstu" iha tratadu bilaterál nebe asina iha loron 20 fulan-Maiu 2002.

Ba Estadu timoroan, prinsípiu hosi "juridisaun partilladu halo parte hosi kompromisu nebe iha kona-bá selebrasaun Tratadu nian", dokumentu nebe hanesan "solusaun temporáriu ida nebe permiti parte rua ne'e hodi hetan benefísiu hosi esplorasaun rekursu sira nebe iha área marítimu nebe iha hela diskusaun nia laran".

Debate sira ne'e akontese tanba diskusaun ida entre Timor-Leste no Austrália kona-bá fronteira marítimu sira, ho Díli defende aplikasaun hosi liña medianu ida no Canberra insisti iha pozisaun ba estensaun basia kontinentál nian.

"Timor-Leste iha konfiansa ba rezolusaun lalais no efikás ida hosi diskusaun ne'e", hakotu iha komunikadu Governu nian.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: