quarta-feira, 29 de junho de 2016

DESPUTA FRONTEIRA MARITIMA TL- AUSTRALIA, KONGRESU AMERIKANU SIMPATIA BA TL


Primeiru Ministru (PM), Rui Maria de Araujo, Segunda-Sesta  (20-24/6/2016), hala’o vizita trabalho iha Washington DC, Kapital Estadus Unidos da Amerika, hodi esplika ba Estadus Unidos kona-ba pozisaun ne’ebe Timor-Leste hola iha disputa fronteiras maritima ho Australia.

Liu husi komunikadu imprensa ne’ebe JNDiario simu iha Dili, Tersa (28/6/2016), informa katak, vizita ne’e mos atu esplika mos kona ba prosesu no progresu dezenvolvimentu Timor-Leste nian iha tinan 14 hafoin Timor-Leste ukun rasik an.

Durante vizita, Primeiru Ministru halao sorumutu ho offisial senior sira Administrasaun Prezidente Barack Obama nian husi Departamentu de Estadu no husi Kazabranka, membrus no lideransa Kongressu Amerikanu ho Kongressu no Senadu. Alem de offisial importante sira husi Governu Estadus Unidos no Reprezentate Povu Amerikanu nian iha Kongressu, Primeiru Ministru mos hasoru malu ho Jornalistas, akademikus, peskizadores no diplomatas sira Estadus Unidos nian.

Iha vizita nee nia rohan, Primeiru Ministru nota katak En Zeral iha simpatia ne’ebe boot iha Estadus Unidos da Amerika ba Povu no Nasaun Timor-Leste.

“Timor-Leste hetan simpatia makaas iha Kongressu Amerikanu” no partes sira hotu neebe Primeiru Ministru hasoru durante ninia vizita pronto atu apoio enkoraza nasau belun sira, Australia ho Timor-Leste, atu resolve disputa nee liu husi dalan dialogu, meius neebe hakmatek no respeita ba direitu internasional,” hateten PM Rui Maria de Araujo.

Atividades Primeiru Ministru nian iha semana nee iha Washington DC hahu ho enkontru ida ho jornalistas sira Wall Street Jornal nian iha loron 21 Juñu. Iha sorumutu ida nee, Primeiru-Ministru esplika katak vizita iha Washington halao ho intensaun atu esplika ba polítiku nain no policy makers sira iha Estadus Unidus kona-ba disputa fronteira marítima iha Tasi Timor entre Timor-Leste ho Austrália no tanba sa mak Timor-Leste inisia konsiliasaun kompulsoria hasoru Austrália iha kazu ida ne’e ho esperansa katak Estadus Unidus nu’udar amigu boot husi Austrália no Timor-Leste sei fo tulun atu amigus no viziñu rua hodi bele rezolve disputa fronteira marítima.

Iha mos loron ida nee, Primeiru-Ministru vizita servisu fatin Kongresu Estadus Unidus Amérika nian hodi hasoru malu ho membru Kongresu Sra. Madeleine Bordallo. Enkontru ne’e ko’alia barak liu kona- ba kestaun disputa fronteira marítima hodi esplika kona-ba Timor-Leste nia pozisaun no tanba sa mak Timor-Leste inisia konsiliasaun kompulsoria hasoru Australia. Durante konversa, Primeiru Ministru salienta katak “Timor-Leste reklama de’it mak buat ne’ebé tuir Lei Internasionál sai nu’udar ninia direitu.” Membru Kongresu Madeleine Bordallo hatete katak nia sei halo buat ne’ebé nia bele atu fó tulun hodi ajuda Austrália ho Timor-Leste rezolve sira nia disputa kona-ba fronteira marítima.

Iha loron no fatin neebe hanesan, Primeiru-Ministru mos hasoru malu ho Kongressista Chris Smith hodi informa kona ba prosesu dezenvolvimentu iha Timor-Leste, pozisaun Timor-Leste nian iha disputa fronteira marítima ho Austrália no esplika tanba sa mak Timor-Leste inisia konsiliasaun kompulsoria hasoru Austrália. Primeiru-Ministru aproveita mos agradese Kongressista Chris Smith ba ninia suporta ba direitus humanus iha Timor-Leste durante tempu okupasaun nomós ba karta ne’ebé Kongresista nee inisia hamutuk ho membru senior balu Kongresu Amerikanu nian, nia hakerek no haruka ba Primeiru-Ministru Australianu John Howard iha tinan 2005 hodi husu Austrália atu seriamente no lalais estabelese fronteira marítima ida ne’ebé mak justu no permanente ho Timor-Leste.

Iha biban nee, Kongressista Chris Smith hatete katak “iha Kongresu Amerikanu, sei iha membrus lubuk ida mak iha simpatia maka’as ho povu Timor-Leste” no hamutuk ho sira sei buka atu halo buat ne’ebé sira bele atu fó apoiu ba buka solusaun ba disputa fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália.

Iha parte kalan, Primeiru-Ministru partisipa iha jantar no diskusaun meza redonda ida ne’ebé mak organiza husi organizasaun Think Tank iha asuntus internasionál, Antlantic Council. Diskusaun ne’e aborda tópiku sira hanesan disputa fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália, prosesu dezenvovlimentu, situasaun sosiu-ekonómiku Timor-Leste, relasaun internasionál, Governasaun no prosesu rekonsiliasaun Timor-Leste ninian.

Iha intervensaun, Primeiru-Ministru esplika razaun sira tanba sa mak Timor-Leste inisia konsiliasaun kompulsoria hasoru Austrália, no informa mós ba partisipantes sira kona-ba esforsu diversifikasaun ekonómika no reformas hirak ne’ebé mak dadauk ne’e Governu Timor-Leste hala’o hela.

Marka mos prezensa iha sorumutu ne’e, reprezentante husi Embaixada Indonézia iha Estadus Unidus Amérika, Embaixada Austrália iha Estadus Unidos, Departamentu Negósiu Estranjeiru Estadus Unidus nian, USAID, Senado no Kongresu Amerikanu.

Loron daruak iha Washington, Tersa, 21 Juñu 2016, S. E. Primeiru-Ministru Dr. Rui Maria de Araújo hasoru malu ho Senadór Jack Reed iha Capitol Hill, Washington DC. Iha sorumutu ne’e, Primeiru-Ministru esplika ba Senadór Reed tanba sa mak Timor-Leste inisia konsiliasaun kompulsoria hasoru Australia iha disputa kona-ba fronteira marítima entre rai rua no informa mós kona-ba oinsa Timor-Leste jere fundu minarai, diversifika ekonomia no prosesu dezenvolvimentu iha rai laran. Xefi Governu aproveita mós hodi agradese Senadór Reed ba ninia suporta ba Timor-Leste iha tempu luta ba libertasaun nasionál.

Nune’e, Senador Reed hatete katak nia iha respeita ne’ebé boot tebes ba povu no nasaun Timor-Leste ba sira nia aten brani no luta ba libertasaun no salienta katak nia sei buka, hamutuk ho nia belun Senadór sira seluk saida mak bele halo atu fó apoiu ba Timor-Leste atu rezolve disputa fronteira marítima ho Austrália. Senadór ne’e hatete, nia hakfodak tanba liu tiha tinan 14 Timor-Leste nia independénsia, Nasaun ne’e ho Austrália seidauk konsege delimita fronteira marítima. Iha loron hanesan, Primeiru-Ministru mos hala’o enkontru ho Sr Jon Stivers, Administradór Asistente USAID.

Enkontru ne’e atu agradese pessoalmente Sr Stivers tanba ninia kompromisu no envolvimentu iha apoiu ba Timor-Leste, hahú kedas husi tempu tranzisaun ba independénsia to’o agora, inklui kanaliza apoiu liu husi USAID ba dezenvolvimentu sosio-ekonomiku iha Timor-Leste. Primeiru Ministru mós esplika kona-ba pozisaun Timor-Leste nian iha kestaun Delimitasaun Definitiva Fronteira Marítima iha Tasi Timor, no oinsa autoridade sira iha EUA bele ajuda rezolve disputa ne’ebé Timor-Leste iha ho Austrália.

Iha Kinta (23/6/2016), Primeiru-Ministru hasoru malu ho eis-embaixadór Estadus Unidus Amérika iha Timor-Leste, Joseph Grover Rees. Sorumutu ne’e halao hodi ko’alia kona-ba prosesu dezenvolvimentu iha Timor-Leste inklui prosesu konsiliasaun kompulsóriu ne’ebé mak Timor-Leste inisia hasoru Austrália nomós disputa fronteiras marítima en jerál. Embaixador Rees hatete ba Primeiru-Ministru katak iha Estadus Unidus Timor-Leste iha belun barak ne’ebé sei fó tulun atu buka dalan ba rezolve problema sira ne’ebé nasaun ne’e hasoru.

Primeiru-Ministru mos  hasoru malu ho Membru Kongresu Joe Courtney iha Kongresu nia servisu fatin Capitol Hill hodi esplika ba Kongresista ne’e kona-ba disputa fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália. Iha esplikasaun, Xefi Governu hatete katak “ami [Timor-Leste] prontu atu ko’alia ho Austrália” kona-ba fronteira marítima maibé Austrália mak lakohi atu negosia no ida ne’e mak halo Timor-Leste foti dalan konsiliasaun kompulsoria tamba laiha tan dalan seluk. Husi parte seluk, kongresista Joe Courtney hatete “Ha’u tenki konfesa katak ha’u lahatene katak Timor-Leste iha disputa kona-ba fronteiras marítimas ho Austrália” no louva Timor-Leste ninia inisiativa hodi uza mekanismu internasionál sira hanesan konsiliasaun hodi buka dalan ba rezolve diferensa hirak ne’e.

Iha loron hanesan, Xefi Governo hala’o mós sorumutu ida ho Kongresista Joseph Patrick “Joe” Kennedy ho objeitivu atu esplika ba Kongresista ne’e kona-ba disputa fronteira marítima ne’ebé Timor-Leste iha ho Austrália iha tasi Timor. Iha ninia esplikasaun, Primeiru-Ministru hatete katak “Timor-Leste antisipa Austrália sei koopera iha prosesu konsiliasaun kompulsoria, maibé se Estadus Unidus Amérika bele ajuda atu ninia belun rua, Austrália ho Timor-Leste, bele ko’alia hodi rezolve sira nia problema, ne;e di’ak liu tan.”

Kongresista Joe Kennedy hatete katak “Timor-Leste konta ho nia hanesan belun di’ak nomós alliadu ida iha Estadus Unidos da Amérika” ne’ebé sempre prontu atu fó apoiu ne’ebé Timor-Leste presiza. Kongresista ne’e mós hatete katak iha Kongresu Amerikanu, Timor-Leste iha belun barak tebtebes ne’ebé iha simpatia no kariñu boot ba Timor-Leste.

Iha Kinta kalan, organizasaun Meridian Internasional sai uma nain ba jantar ida ne’ebé partisipa husi entidade oioin iha Estadus Unidus Amérika, inklui husi Kongresu, Departamentu Estadu, USAID, Think tanks, NGOs no jornalista balun. Jantar ne’e oferese ba vizita Primeiru-Ministru Dr. Rui Maria de Araújo iha Washington DC no fó oportunidade ba Primeiru-Ministru hodi esplika kona-ba kazu disputa fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália.

Iha intervensaun, Primeiru-Ministru esplika kona-ba istória disputa tasi Timor nian ho hatete katak “buat ne’ebé Timor-Leste presiza husi komunidade internasionál ohin loron mak buat ne’ebé ami bele kontribui mós: prova ida tan katak enkuantu ema barak kestiona efikásia husi orden internasionál, arkitetura ne’ebé bazea ba regulamentu nafatin bele atinji justisa, auto-sufisiénsia no soberania ba nasaun hothotu, tantu nasaun boot no ki’ik.”

Iha loron ikus liu vizita trabalho iha Washington DC, Primeiru Ministru halo vizita ida ba Kazabranka hodi hasoru malu ho Sr. Daniel Kritenbrink, Diretor Senior ba Assunto Asiatiku husi Konselu Siguransa Nasional Hafoin sorumutu ida nee, Primeiru Ministru halao enkontru rua iha Departamentu de Estado. Enkontru dahuluk halao ho Assistente Sekretariu de Estadu ba Assuntu Asia Leste Sr. Dan Russel. Enkontru ikus liu halao ho Under Secretary of State (Vice Ministro Negosius Estranjeirus) ba Assuntus Politikus Sr. Tom Shannon. Enkontrus sira nee halao hodi Xefi Governu esplika ba offisial nivel altu husi Administrasaun Presidente Obama nian kona ba disputas fronteiras maritima entre Timor-Leste ho Australia no tamba sa mak Timor-Leste inisia konsiliasaun kompulsoria hasoru Australia iha kazu ida ne’e.

Iha sorumutu sira no oportunidade sira durante vizita iha Washington DC, Primeiru Ministru friza katak “nudar alliadu no parseiru importante Estadus Unidos Amerikanu nian iha reziaun Asia no Pasifiku, Australia laiha kredibilidade hodi tenta atu buka solusaun ba problemas fronteiras maritimas sira neebe mak komplexu liu hanesan South China Sea enkuantu nia rasik labele resolve disputa iha Tasi Timor ho ninia vizinhu Timor-Leste.” */mia

Jornal Nacional

Sem comentários: