segunda-feira, 29 de janeiro de 2018

Governu Tenke Tau Atensaun ba Seguransa Kalan

Kestaun seguransa sai preokupasaun ba ema hotu iha Timor-Leste liu-liu tempu kalan. Ida ne’e afeita tebetebes ba movimentu sidadaun sira ne’ebé hakarak la’o iha tempu kalan. Governu mos seidauk tau atensaun ba ahi (lampu) sira ne’ebé lakan iha tempu kalan iha estrada sira sidade Dili nian kuaze barak maka la funsiona. Ema tauk la’o kalan tamba situasaun seguransa ne’e aumenta liu tan ho inserteza polítika ne’ebé dadaun Timor-Leste iha impase polítika. Maske laiha sinal boot ida ne’ebé hatudu katak Timor-Leste iha risku ba estabilidade nasional. Maibe ida ne’e situasaun ida bele afeita seguransa mos ba ekonomia rai laran.

Dili nu’udar kapital nasaun nian ne’ebé ema barak maka buka moris ba. Pursentu 21, 67 husi totál populasaun Timor-Leste ne’ebé hela Dili, i ida ne’e boot liu tuir dadaus sensus populasaun tinan 2015. Ita bele dehan katak merkadu boot lokaliza iha Dili, iha Hotel boot sira, Bar, Restaurante no Loja sira, tenke asegura katak sira bele kontinua hetan vizita husi sidadaun sira, ne’e fo impaktu mos ba kresimentu ekonomia rai laran. Nune’e mos Hospital sira ema labele tauk atu la’o kalan hodi fo impaktu ba sira nia saude i ida ne’e Governu presiza kondisiona ekipamentu seguransa ne’ebé monta iha Dili atu hadok sentimentu tauk ema nia, sidadaun nasional no mos sidadaun estrajeiru atu la’o iha tempu kalan nian.

Sorin seluk impase polítika ne’e kleur oituan ka situasaun polítika ne’ebé ladun diak kontribui ba ema tauk liu tan la’o iha tempu kalan. Ho ekipamentu seguransa ne’ebé la funsiona, ne’e fasil ba ema kriminozu sira aproveita halo violensia. Iha kazu ida iha violensia ne’ebé hasoru funsionariu embaixada Indonezia nia iha area edifisiu embaixada nian. Staff embaixada nian ida hetan sona kanek maske polisia ajuda ona lori ba tratamentu iha Hospital maibe kazu ne’e labele identifika no kazu ne’e nia suspeitu sai ema deskuñesidu. Ida ne’e ambaixadór Indonezia ba Timor-Leste, Sahat Sitorus fó tavel warning ba ninia sidadaun sira ne’ebé iha Dili atu labele la’o iha tempu kalan. No Ambaixadar hato’o nia sentementu tristeza katak ema deskuñesidu ida bele sona staff embaixada nian iha area ring I rezidensia Primeiru Ministru nian wainhira vítima sai husi embaixada atu fila ba uma.

Husi deskrisaun kazu ne’e hatudu sinal ida ba seguransa kalan iha perigu, ida ne’e kauza frajilidade seguransa iha rai laran. Instituisaun hotu-hotu tenki iha CCTV ne’ebé bele ajuda ba prosesu atuasaun seguransa nian. Travel warning ne’e fo impaktu tebetebes ba mundu. Wainhira sidadaun estrajeiru ruma hetan kanek ka mate depois susar identifika ema ne’ebé halo krime hasoru. Ida ne’e bele fó impaktu mos ba komunidade internasional sira ne’ebé atu visita Timor-Leste relasiona situasaun seguransa rai laran. Kresimentu ekonómika nasaun nian sei tun, wainhira turista sira mos menus tama ita nia rai no investór sira atu kuda sira nia osan mos sei iha duvida.

Ikus liu, kazu krime ne’e akontese dala barak iha estrada kantu sira ne’ebé nakukun. Polisia sira mos dalaruma labele hala’o sira nia kna’ar ho diak tuir prinsipiu ne’ebé hateten katak asegura lei no ordem no mantein patrulamentu iha oras rua nulu resin hat nia laran. Ida ne’e la’os problema mak organiza maibe tenki sai patrulamentu rutina duni husi PNTL. Ho ida ne’e Fundasaun Mahein (FM) rekomenda ba governu presiza hadia kondisaun aat sira liu-liu ekipamentu sira ne’ebé bele kontribui ba seguransa tempu kalan, hadia lampu sira ne’ebé aat no kontrola mos ba CCTV sira ne’ebe monta ona. Ida ne’e bele evita krime sira ne’e akontese iha tempu kalan no sidadaun sira iha fiar atu la’o iha kalan sein sentimentu tauk. Nune’e Fundasaun Mahein mos rekomenda ba Governo, Ministro Defeza no Siguransa, Ministériu Justisa no Ministériu Negosiu Estrajeiru no Kooperasaun atu halo security briefing ba membru diplomatiku sira, konsulado no ambaixador sira ne’ebé hala’o serbisu iha Timor-Leste. No mos ba PNTL atu halo patrulamentu regular ba fatin sira protokolu no embaixada sira ne’ebé iha Timor-Leste.

Sem comentários: