sexta-feira, 1 de setembro de 2017

Governu Kontinua Introdus Sistema E-health ba Setor Saude

Gabinete Primeiru Ministru ho Ministerio Saude kontinua halo introdusaun ba utilizasaun sistema Elektronika Saude (E-Health) ba jestor fasilidade saude no professional saude sira, hodi dezenvolve diak liu tan sistema ida ne’e atu fo prestasaun saude ne’ebe diak ba komunidade sira.

Vise Ministra saude, Ana Isabel Soares hateten ida ne’e importante tebes atu kontinua introdus diak liu tan sistema ne’e ba professional saude sira iha teritorio tomak ne’ebe sei utiliza sistema ne’e atu bele komprende lala’ok sistema ne’e no objetivu husi sistema ne’e rasik.

Nia dehan, sistema E-Health ne’e hanesan meus inovativu ida ho objetivu atu hadia kobertura saude universal iha Timor –Leste, kria koordenasaun no informasaun ne’ebe diak hodi supporta servisu prestasaun saude no servisu jestaun saude iha fasilidade saude hotu.

Nia dehan, E-Health ne’e servisu pakote ida ho programa saude da familia tanba professional saude sira halo visita uma kain halo konsulta, edukasaun promosaun saude, foti dadus no hatama iha sistema E-Health ne’e hodi bele utiliza ba kontinuasaun konsulta sira.


Programa saude da familia, nia hateten professional saude sira konsege vizita ona 97% uma kain no 84% populasaun husi um milliaun resin, mak registu ona iha sistema E-Health ne’e. 

“Objetivu husi E-Healt ne’e maka atu hasa’e kobertura universal ba saude, lori prestasaun kuidadu servisu ba ita nia komunidade no halo sistema saude sai efisensia no efetivu hodi responde ba iha komunidade nia nesesidade,” nia hateten durante workshop iha salaun Ministerio Saude, Kaikoli, Dili.

Alende ne’e, nia dehan meta prinsipal seluk mak atu liga prestasaun kuidadus primarius, sekundario no tersario nian, nune’e mos fo relatorio ne’ebe loos, kompletu kona ba saude publiku nian.

Nia rekonese, katak sei iha lamentasaun barak husi komunidade sira kona ba prestasaun servisu liu –liu fornesementu aimoruk no atendimentu, maibe Ministerio Saude sei la tuur nonok no ministerio mos labele responde ema ida –ida nia hakarak.

“Espera katak ho programa foun ida ne’e, ita bele redus problema ka insulta ne’ebe mai iha Ministerio Saude,” nia esperansa.

Entretantu, Koordenador Nasional Saude da Familia Noel Gama Soares hateten husi vizita ne’ebe professional saude sira halo, haree katak maioria populasaun Timor –Leste moris iha risku nian laran tanba kondisaun ambiente, konesementu no pratika la saudavel.

Nia dehan, familia balun hela iha uma ne’ebe kondisaun la moos, iha uma laran membru familia balun fuma, labarik barak nia risku bo’ot tebes atu hetan moras la hada’et no hada’et sira hanesan Tubercolouse no seluk tan.

“Profesional saude sira vizita uma haree familia ne’e moris iha risku laran, sira halo kedas edukasaun promosaun ba iha individu no familia sira kona ba hado’ok aan husi risku sira hanesan fuma no seluk tan,” nia hateten.

Nia hatutan, matadalan ba saude familia professional saude sira tenke vizita grupo risku fulan ida dala rua, atu kontrola no fo edukasaun ba sira nune’e labele monu ba iha grupo moras.

Iha programa saude familia, nia dehan professional saude sira halo vizita ba uma hodi identifika membru familia ne’ebe tama iha grupo saudavel, grupo moras, grupo risku no grupo alezado.

Iha parte seluk, Espesialista Cardiologia Andre Monteiro hateten sistema ida ne’e efetivu tebes tanba kontrola buat hotu, liu –liu prestasaun mediku sira nian no kualidade mediku ida –ida nian ba atendimentu saude ne’e rasik.

Nia dehan, sistema ne’e mos bele halo avaliasaun ba iha kualidade mediku ida –ida nian tanba diganostiku no reseita ne’ebe mediku no espesialista sira fo sai kaptura hotu iha sistema ida ne’e.

“Bainhira professional saude sira fo reseita la tuir diagnose pasiente nian, entaun sistema ne’e avalia kedas ho nune’e jestor sira bele iha planu n’eebe diak atu halo formasaun hodi hakbi’it tan kapasidade professional sira nian,” nia hateten.

Nia fiar, sistema ne’e fasilita tebes mediku sira atu halo planu ba orario konsulta nian ho nune’e pasiente sira labele hein durante oras barak nia laran iha ospital, tanba espesialista tenke ba halo operasaun.

Paulina Quintão | The Dili Weekly

Sem comentários: