sexta-feira, 8 de maio de 2015

BCTL lansa R-Timor, Sistema automozadu ba tranferensia osan


DILI - Banku Central Timor Leste (BCTL), kinta-feira (30/04),  lansa Rede Tranferensia iha Momentu Real (R-Timor), operasaun sistema foun ne’ebe sei prosesa pagamentu elektronikamente iha Timor Leste nia laran entre individu sira, empreza ou entidade governu nian ne’ebe ho automozadu ba tranferensia. Governador BCTL Abrão Vasconcelos iha serimonia lansamentu ne’e hatete Banku Sentral mak nain no sai nudar operador ba sistema refere ne’ebe interligadu ho banku komersial sira hotu no mos ministeriu finansas liu husi rede privadu ka VPN ne’ebe seguru.

Nia dehan partisipante ba sistema R-Timor mak banku komersial sira inklui banku sentral no ministeriu finansas ne’ebe sei utiliza sistema refere hodi haruka ba malu instrusaun sira hodi halo pagamentu nian/tranfere osan. Sistema R-TIMOR ne’e, tuir Governador BC, bele prosesa pagamentu ba kualker momentu ho valor oioin boot ka ki’ik ne’ebe tranfere osan entre partisipante sira liu husi sira nia konta bankaria ne’ebe rai iha sistema ne’e nia laran.

Nia afirma katak tranferensia sira ne’ebe partisipante sira sei uza liu husi meus elektroniku ne’ebe lais no kliente banku sira sei simu sira nia osan ho lalais tebes no normalmente sei simu iha loron ne’ebe hanesan wainhira pagamentu ne’e realiza. “Banku sentral nia espetativa katak iha tempu badak nia laran sei iha persentajen ne’ebe boot liu husi pagamentu ne’ebe halo elektronikamente liu husi  R-TIMOR partikulamente pagamentu husi governu hanesan salariu no pagamentu sira ba iha benifisiariu sosial sira,” dehan Governador BCTL.

Nia mos dehan katak lansamentu R-TIMOR nudar kulminasaun servisu ne’ebe maka’as tebes husi institusaun oi-oin alende Banku Central partikulamente banku komersial sira iha TL no mos ministeriu finansas. “Projetu ida ne’e reprezenta primeiru faze husi dezenvolvimentu ba sistema pagamentu nasional, banku sentral iha vizaun ne’ebe dinamiku ba dezenvolvimentu iha futuru ho baze sistema R-TIMOR atu estende tan kobertura no meus pagamentu oioin ne’ebe bele halo elektronikamente no instituisaun ne’ebe bele halao servisu pagamentu sira ne’e,” dehan nia.

Nia mos afirma tan katak  objetivu husi sistema ne’e mak atu asegura sidadaun timor hotu la hare ba sira nia hela fatin no kondisaun finanseiru sei hetan asesu ba servisu finanseiru ne’ebe modernu liu husi meus elektroniku. “Servisu bankariu ho forma tradisional hanesan banku sukursal sira sei sai modelu ida ne’ebe la relevante ona ho mundu finanseiru ohin loron teknoljia bele introdus modelu brankless banku ne’ebe eskola sira, loja sira, klinika, ate igreja sira bele dezempeña funsaun baziku servisu finanseiru no pagamentu liu husi parseira ho banku sira no kompania finanseiru sira ne’ebe hetan lisensa,” hatete nia.

Nia espera katak servisu ohin loron ne’ebe fornese liu husi R-TIMOR no dezenvolvimentu sistema komplementariu ho baze R-TIMOR sei fo kontribuisaun ne’ebe signifikante ba dezenvolvimentu ekonomia TL no mos benefisiu ba iha sidadaun tomak. Nia mos informa katak projetu ne’e hahu hahu tinan 2 fulan ida liuba ofisialmente banku sentral establese sistema tranferensia automatiku iha Marsu 2013. Iha momentu ne’eba kedas banku sentral involve kompania internasional ne’ebe espesializada iha sistema pagamentu the knowledge group no sistema ne’e uza rede Timor Telekom hodi halo operasaun iha TL.

Iha fatin hanesan Diretor Banku Mandiri Josephus Trirakosa apresia tebes ho sistema refere tanba bele halo kontrolasaun ba iha tranferensia sira entre kliente sira. Banku Mandiri iha Timor-Leste prontu atu bele uza sistema refere iha sira nia banku rasik hodi atende kliente sira. Molok halo lansamentu BCTL asina MoU ho banku komersial sira hanesan ANZ, BNCTL, Banku Mandiri, no BNU hodi sai membru hodi utiliza sistema refere. (BT)

Pedro – Business Timor

Sem comentários: