domingo, 20 de agosto de 2017

Haburas Agrikultura Prezente | Sai Agrikultura nebé Forte, Riku no Seguru ba Futuru

Husi  Quintiliano Afonso Belo | opiniaun     
        
Resultadu sensu populasaun no uma kain iha 2015 hatudu katak seitor Agrikultura iha Timor Leste forma husi uma kain pursentu 89.75. Numeru ne’e hatudu seitor agrikultura nudar fontes prinsipal hodi suporta rendimentu ekonomia familiar. Husi numeru ne’e mos hau bele dehan katak seitor ne’e bele sai patrosinador ba kresimentu ekonomia nasional Timor-Leste, bainhira politiku sira iha boa vontade forti atu haburas seitor agrikultura sai agrikultura ida nebé forte, riku no seguru hahu agora no ba futuru.

Loos katak, governu Timor-Leste konsege resolve ona buat balun, maibe buat barak mos governu husik lao hakdasak hela iha seitor agrikultura. Realidade hatudu momos ona dezenvolvimentu seitor ne’e ladauk masimu. Laiha singkronizasaun entre politika no realidade lolos seitor agrikultura nian, no ikus mai problema mantein nafatin problema, nune’e la konsege resolve tuir tarjetu identifikadu.

Problema sira ne’e maka hanesan tuir mai ne’e;

Politika planeamentu no modelu dezenvolvimentu seitor agrikultura nebé agora dadaun ezisti laos modelu nebé bazea ba nesesidade, badaen no pontensialidade rekursu, maibe dezenvolvimentu nebé halo agrikultor sai fali objetu no laos sujeitu iha dezenolvimentu, nune’e halo seitor ne’e sempre falha iha dalan klaran no la atinji tarjetu planeadu.


Laiha espasu ba seitor privadu sira atu halo investimentu iha seitor ne’e. Odomatan produtus importasaun nakloke demaziadu hodi hamate korenti agronegosiu no sistema promosaun planta idustriais hanesan kafe, vanilla, kami, kameli no mina palmeira.

Laiha kapital propriu hodi halo investimentu ba ai-han xave sira hodi asegura food security no pior liu tan sistema orsamentasaun sentralizadu birokratiku demaziadu. (exp. proposta ida deit hein to fulan tolu no fulan ne’en atee lakon iha dalan klaran sem justifikasaun).

Infraestrutura bazika hanesan sistema irrigasaun nebé rehabilitadu no konstruidu konsege suplai ona bee ba area kuase 34mill hektares. Maibe  ate 2015 nia rohan utiliza deit 13mill hektares (Final Report JICA, 2015).  Ne’e signifika katak irigasaun nebe konstruidu no rehablitadu toba dukur hela ou ladauk utiliza masimu tuir nesesidade, kapasidade no rekursu agrikultor ezistenti.

Agrikultor nebé kategorizadu idade avansadu ka laos ona produtivu atu halo pratika agrikultura nia pursentu bot dadaun kuase pursentu 40.87. Joven nia partipasaun kuase pursentu 7.61 deit no idade produtivu positivu hela tanba kuase sei atinji pursentu 51.52. Husi total pursentu hirak ne’e kuase pursentu 45.64 mak un-alfabetismu tanba nunka hetan formasaun naun formal no formal. (Sensu, 2015)

Laiha mekanismu kontrolu no jestaun manutensaun nebe adekuadu ba Trator bot besik atus (300) nebé governu aloka atu ajuda agrikultor sira. Trator liman unidade rihun rua  (2000) resin nebe governu oferese ba agrikultor sira maioria hakdasak ona tamba agrikultor laiha forza atu halo manutensaun.

Laiha politika atu asegura area potensial hodi sai hanesan sentru produsaun tuir pontesialidade identifikadu atu sai nudar zona produsaun agrikula, pekuaria  no plantas industria sira seluk.

Iha parte seluk tuir ema sosologu sira hateten, Timor-Leste nia seitor agrikultura kunesidu ho naran agrikultura subsistensia nebé kumunga filosofia safety first, risk minimization no utiliza forza kolektivismu nudar valor ba fundasaun ekonomia moral duke ekonomia rasiosinu, tanba ne’e produsaun agrikula nebé agrikultor sira produz la orientadu ba merkadu.

Hodi reduz no solusiona problema sira iha leten, saida maka politiku sira tenki oferese?... hmmm..mmm…..nia dalan maka tenki brani hateten dezenvolve seitor agrikultura iha Timor-Leste laos imposibel maibe posibel akontese bainhira prontu atu muda pensamentu politika hahu kedas agora liu husi haburas kada uma kain agrikultor sai agrikultor ida nebé forti, agrikultor ida nebé riku no agrikultor ida nebé seguru iha loron aban no bainrua.

Muda pensamentu politika oinsa? Muda pensamentu politika ne’e maka haburas agrikultura prezente sai Premeiru, Agrikultura nebé Forte. Katak, agrikultura ida ne’ebe oferese espasu insentivu bazea ba performansia, resultadu produsaun no reduz agrikultor nia dependesia. Agrikultura ida nebé bele kombate dependénsia no sai fontes kresimentu ekonomia nebé sustentável. Segundu, Agrikultura nebé Riku. Katak; agrikultura ida nebé sai fontes rendimentu ekonomia familiar, familia uma kain mak sai patraun hodi promove agronegoasiu integradu no agrikultura ida nebé prontu atu halo kompetisaun iha merkadu. Terseiru, Agrikultura nebé Seguru. Katak; Agrikultura ida nebé produz ai-han ho sufisienti hodi eradika hamlaha nufin bele atinji segurança alimentar iha Timor-Leste. Agrikultura ida nebé sai fontes kresimentu ekonomia nasional no prontu trava invasaun produtu esterna  mai iha Timor-Leste (produtus nebé bele produz iha rai laran la prezisa halo importasaun). Nomos agrikultura ida nebé habelun-an ho natureza no agrikultura nebé preserva natureza ba jerasaun prezenti nomos jerasaun futuru.

Pensamentu politika sira ne’e atu lao diak prezisa mos lalaok lubun hanesan tuir mai;
Hadiak politika dezenvolvimentu ida nebé laos deit orietadu ba resultadu maibe orietadu ba impaktu liu husi revitaliza kooperativa hodi hamoris agronegosiu integradu.

Hari’i fundu dezenvolvimentu seitor agrikultura, nune’e bele halo agrikultura ida nebe orientadu ba industrializasaun tuir potensialidade produtus nebé ezisti iha Timor-Leste.

Hametin seitor agrikultura liu huis politika privatizasaun ho modelu Capital Share Investment entre governu--seitor privadu, seitor privadu--agrikultor no governu—seitor privadu--agrikultor.

Haburas trainamentu formal no laos formal hodi dudu joven sira sai agrikultor emprezariu hahu agora no iha futuru.

Habelar produsaun lokal liu husi estensifikasaun area produsaun no diversifikasaun produtus agrikula liu husi establesementu sentru produsaun agrikula, pekuaria no pescas  nune’e bele reduz importasaun nebé demaziadu iha Timor-Leste.

Hamos aktu politizasaun uma kain agrikultor,  kriasaun grupo agrikultor ho interese koor politika no hamos produtus importasaun nebe la tuir padraun internasional.  

No ikus liu parabens ba membrus legislativu no exekutivu foun sira periodu 2017-2022 nebé konsege sani no konsidera sujestaun sira iha leten nudar solusaun hodi halo dezenvolvimentu agrikultura iha tinan lima oin mai. Abrasus.

Viva Agrikultor Timor-Leste no Viva Moris diak.

Tsukuba, Japão | Augostu, 2017

Sem comentários: