segunda-feira, 12 de fevereiro de 2018

Saida Mak Rai-Xís

SAÚDE, (TATOLI) - Kuaze loron-loron iha banku de urjénsia, ami hasoru inan aman ou família ne’ebé atrapalla no preokupa tanba  sira nian oan ou família monu (la interese monu husi kama leten, duni malu maka monu, sa’e ai ou bisikleta maka monu ou dezastre tráfiku ruma) too iha ami, Primeira-Vés sai husi sira nia ibun maka “Ami hakarak hasai Rai-Xís ou X-RAY (Roentgen).”

Sira la iha pasiénsia hein bainhira Médiku sei halo ezaminasaun tanba  iha sira nia hakarak, mai ospitál para hasai rai-xís, tanba  hanoin ho Hasai RAI-XIS ne’e problema resolvidu.  Iha mós  pasiente barak ne’ebé  maka foin hetan atendemento hasai Rai-Xís seidauk too fulan, fila mai kontrola ou moras mai fali ospitál, sem lori dokumentu hotu, inklui Rai-Xís kona ba moras antes.

Favor, tau atensaun ba ida nee. Lori dokumentu hotu kona ba imi nian moras antes, mai ospitál kuandu atu ami la repete fila fali buat ne’ebé lolos la presiza atu repete no mós bele halais prosesu atendimentu ba ita boot sira nia moras.

Komplikasaun Saida Mak Bele Mosu Kuandu Halo RAI-XIS

Hasai Rai-Xís signifika katak, ita nia isin sei hetan kontaminasaun radiasaun husi radioactive hodi foti image husi ita nia isin ne’ebé  moras. Kona beibeik radiasaun husi Radioactive nee, bele halo mutasi gen iha ita nia isin, tanba  nee bele halo; 1. Sel kankru ( sel kanker) moris iha isin ( buat nee prova ona liu husi evidénsia iha tinan 1934, Sr. Marie Curie ne’ebé  maka deskobre primeira vés kona ba radioactive mate tanba  kankru ran / leukemia tanba  deskonfia kona beibeik radioactive husi XRAY), 2. Tanba  mutasaun husi gen ( DNA) nee, bele halo infertilidade ou labele hetan oan ou oan moris ho defisiente; 3. Estraga sel iha kulit; 4. Bele destrui kreximentu fíziku; 5. Bele halo defisiente ba bebé ne’ebé  bainhira nia mamá isin rua hasai Rai-Xís; 6. Sai hanesan kauza ba produsaun ran menus iha isin.

Ami iha kritériu no hatene se de’it mak presiza atu hasai Rai-XíS hanesan: 1. Monu/Dezastre, baku ulun makas, ne’ebé  akompaña ho: Halo ran sai husi Inus ou Tilun, ulun moras makas to Muta, menus ou lakon konxiénsia 2. Monu/Dezastre, Baku hirus matan, halo dada is ladi’ak, movimentu hirus matan ne’ebé  tun e sa’e la hanesan ( la-simetris), kosar makas ne’ebé  maka sente kedas iha loron akontesimentu. 3. Monu/ Dezastre baku makas iha Kidan ne’ebé  maka halo kabun bubu ou labele halo movimentu husi parte kidan tun mai ain. 4. Iha mal formasaun husi ruin tanba  tohar. 5. Liman ou ain bubu derrepente, mean no akompaña ho isin manas 6. Mear makas akompaña ho is boot no isin manas ( ladi’ak ho suas no hemu ai-moruk) 7. Mear akompaña ho tafui rai 8. Sente hirus matan moras makas halo difisil atu dada is 9. Kabun bubu akompaña ho labele soe be boot ( konstipasaun) no muta hela de’it ( deskonfia iha obstrusaun ou infesaun iha tee oan) 10. Kabun bubu no mi ladi’ak ou mi ho ran (deskonfia fatuk iha mamiik).

Ne’e duni, husik ami sira ne’ebé iha koñesimentu kona-bá moras, mak indika presiza duni hasai rai-xís ou lae! Lalika hanoin, ho hasai rai-xís bele rezolve problema, tanba hetan trauma iha isin, la presiza hotu-hotu tenke hasai rai-xís! Bele sai inan aman ne’ebé atentivu no hakarak hatene maibé la’ós ko’alia hanesan hatene buat hotu. Pior liu tan, dikte saida mak pesoál saúde presiza halo.

Hosi : Dra Luduvina Da Costa Cruz
(Mediku jeral iha banku de urgensia HNGV)

Sem comentários: