terça-feira, 15 de novembro de 2016

Maioria australianu hakarak rezolve diferendu kona-ba fronteira ho Timor-Leste - sondajen


Maioria australianu sira defende negosiasaun ho Timor-Leste hodi konklui ba definisaun permanente fronteira entre nasaun rua, sei fó ba  timoroan kuantia boot liuhosi rekursu Tasi Timor nian, tuir  sondajen ida ne’e.

Sondajen ReachTEL ba Australia Institute hatudu katak  56,5% hosi kuaze sondadu ema  10.300 defende atu fronteira tenki delimitada no respeita direitu internasionál.

Besik 17%  hosi  inkiridu sira  defende atu  fronteira labele define tuir direitu internasionál no 26,6%  lahatene ka laresponde.

Tuir  Bem Oquist, diretór ezekutivu Australia Institute, sondajen ne’e hatudu katak  maioria australianu hakarak solusaun ida  justu ba Timor-Leste relasiona ba asesu rekursu Tasi Timor.

" Governu tenki rona  opiniaun jerál populasaun nian ba assuntu ne’e  no inisia negosiasaun oin mai  ho espíritu amizade foun ida no respeitu ba direitu internasionál", afirma, iha komunikadu.

Australia Institute identify hanesan "think tank progressista mais influente", iha nasaun ida ne’ebé agora lidera lidera hosi liberais conservadores.

Parte fronteira permanente entre nasaun rua kontinua tenki define,  ho divizaun rekursu rejiaun nian bazeia lai ba akordu temporáriu no Timor-Leste pressiona Kamberra ba delimitasaun ida  ho konsensuál.

Delegasaun Timor-Leste no Austrália hala’o ona  reuniaun, hetan protesaun hosi Komissaun Konsiliasaun Nasoins Unidas ne’ebé halo hela mediasaun entre nasaun rua, tuir  sekuénsia asaun ida ne’ebé  foti hosi Governu timoroan.

Ronda ikus negosiál nian hala’o  fulan-outubru iha Singapura ho parte rua konsidera katak  enkontru ne’e " produtivu tebes".

Kontaktu ne’e tama iha prosesu Komissaun Konsiliasaun Públika, ne’ebé konvoka hosi Timor-Leste 11 abril, iha ámbitu Lei Tasi nian, hodi  tenta obriga  Kamberra halo negosiasaun ba delimitasaun fronteira marítima entre nasaun rua.

Enkontru sériu ida seluk entre parte rua no komisaun sei hala’o iha 2017, antesipa atu prosesu ne’e  mantein konfidensiál maski  iha posibilidade " deklarasaun públika konjunta seluk".

Iha finál fulan-setembru, komissaun deklara ho kompetente atu kontinua ho prosedimentu konsiliasaun entre Timor-Leste no Austrália, ho nune’e rejeita kontestasaun Kamberra nian ba prosesu ne’e.

 "Desizaun  kona-ba Kompeténsia Jurisdisionál" hanesan  derrota dahuluk Austrália nian iha prosesu, ne’ebé hetan kontesta ba kompeténsia komissaun iha 29 fulan- agostu, bainhira  hala’o  sessaun abertura, iha Haia.

Timor-Leste hahú  Prosedimentu Konsiliasaun Obrigatória (PCO) ne’e, tuir  termu Anexu V  hosi Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba  Direitu Tasi nian, tanba konsidera katak maski iha  akordu temporáriu hodi fahe hamutuk  rekursu Tasi Timor nian, kontinua laiha fronteira permanente entre nasaun rua.

Díli reklama moos katak  Austrália dada-an ona hosi  prokedimentu rezolusaun internasionál, ne’ebé limita " meiu Timor-Leste nian atu kumpri sira nia direitu bazeia ba  direitu internasionál".

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: