quarta-feira, 10 de maio de 2017

JORGE SERRANO: TL IHA KAPASIDADE ATU ADERE BA ASEAN

Emprezariu Timoroan nu’udar mos na’in ba Grupo Media Nacional (GMN) Jorge Serrano hateten, Timor Leste (TL) hatudu ona kapasidade atu adere ba ASEAN, tanba ASEAN estabelese Komunidade Ekonómiku ASEAN ne’ebe efisiente liu ba TL nia partisipasaun.

Prezidenti Konsellu Administrasaun GMN, fo sai deklarasaun ne’e, iha nia diskursu, wainhira partisipa iha seremonia han kalan hamutuk ho Prezidenti Konsellu Imprensa sira husi Sudeste Aziátiku no Azia Pasífiku, ne’ebé oferese husi Konsellu Imprensa ho nia patrosinu Sekretariadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS), iha El-Legendário Hotel Novo Turismo-Lecidere Dili, Segunda kalan (8/5).

“Atu fó tulun hodi rezolve problema hakbiit rekursus humanus, karik Timor Leste bele tama ba Bloku Ekonomiku ASEAN, ho liderdade atu sirkula soin no servisu sira, bele dezenvolve lalais liu projetu no programa sira ne’ebe fo tulun atu halo hakbiit lalais liu. Oinsa hetan ona sistema atu fó insentivu ba investimentu ne’ebe kompetetivu tebes. Ita iha ekonomia ne’ebe loke ba merkadu rai liur sira, liu-liu merkadu sira husi Rejiaun ne’e. Ita iha osan ne’ebe estável no forte, ita iha mos rejime fiskal ne’ebe kompetetivu hanesan mos iha ASEAN. Tuir ha’u nia hanoin presiza implementa lalais no hakbiit rekursu hamanus. Tuir ha’u nia esperensia nu’udar emprezariu hatudu katak, ho investimentu no projetu boot iha Timor Leste ho empreza boot sira ne’ebe mai Timor”, hateten na’in ba GMN ne’e iha nia diskursu ho tema Timor Leste no prespetiva ekonómiku atu tama ba ASEAN.

Fundador GMN ne’e afirma, setor ekonomia no komunikasaun sosial iha papel importante atu hala’o konaba adezaun TL ba ASEAN.

Tanba Jorge serrano esplika, vizaun TL sai membru ASEAN hahu kedas TL ukun rasik-an, hodi permiti nia plena integrasaun ba komunidade internasional, hodi promove dezenvolvimentu ekonomiku ne’ebe seguru, husi influensia politika sudeste aziatiku no komunidade luzófona ho mos rejiaun sira seluk.

“Timor Leste simu responsabilidade hahu husi ukun rasik-an no relasiona ba ninia pozisionamentu estratéjiku iha komunidade internasional ho orientasaun fundamental rua mak hanesan, atu sai membru ho direitu tomak ba komunidade rai lian Portugues (CPLP) no sai membru ho direitu tomak ba komunidade rai Sudeste Azia nian (ASEAN)”, Jorge Serrano haklaken.

Liu husi avaliasaun ne’ebe mak Indonesia halo ba TL nia prosesu adere ba ASEAN liu ona faze tolu mak konaba estabilidade politiku no seguransa, ekonomia no kultura, maibe setor rua mak TL hetan valor pozitu, so hela maka setor kultura. Maibé bazeia ba rezultadu pozitivu ne’e, Indonesia fo ona luz verde ba TL atu bele adere ba ASEAN iha tinan 2017.

“Esforsu sira ne’e maka embaixador Indonesia iha ASEAN Rahmat Pramono defende hodi rekomenda Timor Leste bele tama lalais ba ASEAN. Ami simu emprezas no investimentu husi Indonesia, Filipinas, Singapura, Malaizia no rai sira seluk. Ami hetan relasaun di’ak ho Vietnam hodi importa fos mai Timor. Timor Leste hakbesik no tama la ho difikuldade ba merkadu ekonomiku ASEAN nian, nune’e rezulta troka komersial no integrasaun negósiu sira”, Jorge Serrano hateten.

Nu’udar emprezariu ne’ebe liga ba media, Jorge Serrano fundamenta katak, la’os buat ida fasil, maibe setor media importante tebes ba konstrusaun Estadu de direitu demokratiku Timor Leste nian.

“Tanba ne’e maka depois de restaurasaun Independensia ha’u harii Grupo Media Nacional (GMN). Ita hotu hatene katak, media iha papel importante tebes atu dezenvole ita nia komunidade, hametin ita nia identidade, no halo ligasaun entre Timor Leste ho mundu tomak”, Jorge Serrano esplika.

Timor Leste nia pedidu atu sai membru ASEAN, desde Republika Indonesia sei lidera ASEAN, iha 2011 no kontinua involve TL nia partisipasaun iha eventu sira ASEAN nian, maski iha nasaun membru ida deit mak prefere TL presiza prepara-an di’ak liu tan.

Iha tinan 2016, Indonesia nia reprezentante iha TL fo ona luz verde katak, iha 2017 TL bele ona sai membru permanente ASEAN.

Nasaun sira membru ASEAN sira maka hanesan, Indonesia, Malaysia, Tailandia, Filipina, Singapura, Brunei Darusallam, Vietnam, Laos, Myanmar no Kambódia.

Entretantu Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial Nelio Isasc Sarmento hateten katak, nasaun ne’ebe forte, wainhira iha nia media ne’ebe mak kualidade, asegura demokrasia no fo soluasaun ba ninia nasaun.

Nelio Isaac mos dehan, TL nasaun ida ki’ik, ninia populasaun oituan, no foin ultrapasa husi post konflitu, maibé dezenvolvimentu media iha TL ne’e lalais liu nia populasaun.

Iha okaziaun ne’e Prezidenti Konsellu Imprensa Timor Leste Virgilio Guterres hato’o agradese ba Prezidenti Konsellu Imprensa sira husi rejiaun Sudeste Aziatiku no Azia Pasiku ne’ebe disponivel marka prezensa iha Konferensia Internasional Konsellu Imprensa iha Dili, ba dala uluk depois Konsellu Imprensa Timor Leste estabelese iha tinan kotuk.

Konsellu imprensa TL harii iha 10 Maiu 2016 ho ninia Prezidenti mak Virgilio Guterres, no membrus konsellu na’in hat maka hanesan, Jose Ximenes, Francisco Simões, Hugo Fernandes no Paulo Adriano da Cruz Araujo.ixo

Jornal Nacional Diário

1 comentário:

Unknown disse...

Bele temi area nebe ita preparadu ona i esplika detailladu selae ita halo TL sai fatin servisu i negosiu ba ema estranjeiru sira. Ita rai nain se sai penonton deit