quarta-feira, 17 de julho de 2019

Povu Oekusse husu Revoga Lei ZEESM, Hakarak Alkatiri Kontinua


DILI: Povu Rejiaun Autonomu Espesial Oekusse Ambeno husu atu revoga alterasaun ba lei númeru 3/2014, 18 juñu, ne’ebé Parlamentu Nasionál aprova ona. Sira mós hakarak atu atual Prezidente RAEOA-ZEESM, Mari Alkatiri kontinua ninia lideransa.

Antonio Lelan ne’ebé deklara nu’udar reprejentante Liurai, Na’i Juf Dato, Lia-nain, Intelektual, Juventude, Sosiedade Sivíl, Setór Privadu no entidade hotu iha RAEOA, deklara asuntu ne’e ba ba Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lu Olo.

“Ami husu ba Prezidente Republika Francisco Guterres Lu Olo, no entidades hotu iha Timor Leste inklui Partidu Politiku sira atu tuur hamutuk no husu PN atu revoga Dekretu PN ne´ebé altera lei nú. 3/2014, 18 Juñu,” dehan nia iha Palasiu Prezidensiál, Bairru-Pité, Sesta (12/7).

Nia hatutan, povu Oekusse hakarak atu Mari Alkatiri kontinua kaer kargu nu’udar Prezidente Autoridade RAEOA tanba serbisu ne’ebé nia halo fó duni benefisiu ba povu Oekusse.

“Ami, povu Oekuse hakarak Mari Alkairi atu kaer nafatin kargu Prezidente Autoridade RAEOA no ZEESM, tanba realidade hatudu momoos katak rezultadu iha tinan haat nia laran benefisia duni Povu Atoni Oekuse Ambeno no Timor Leste,” dehan nia.

Tuir mai deklarasaun kompletu husi reprezentante povu RAEOA:

Povu Oekusse simu estabelesimentu RAEOA no ZEESM nu'udar rezultadu husi Konsensu Nasionál.

Povu Oekuse simu ho laran luak tanba Estadu hatuur RAEOA no ZEESM la´ós de’it ho kompromisu polítiku maibé mós ho kompromisu kultural katak sei hala´o to’o 2030, liu husi serimónia kultural ida ne´ebé na’i-ulun sira sunu lilin hodi hafanu natureza no halo promesa kultural ba rai lulik no beiala sira atu fó matak malirin atu akompaña prosesu ne’e to’o 2030.

Ami fó hanoin ba nai ulun sira katak ami Povu Oekuse fiar no moris ho tradisaun lulik to’o mate. Tradisaun ne’e kesi ami no fóo forsa ba ami-nia moris loron-loron.

RAEOA no ZEESM hatuur ho forsa legal mai husi artigu 5 pontu 3 Konstituisaun RDTL katak Oekuse no Ataúro goza Tratamentu Administrativu no Ekonómiku espesial. Tamba lei inan fó tratamentu espesial, orgaun soberania sira hamosu lei espesial ida katak lei númeru 3/2014, 18 juñu, ne'ebé hatuur RAEOA/ZEEM ne hatur ho forsa Estadu nian.

Tamba RAEOA no ZEESM hatuur ho lei forte teb-tebes, Xefe Estadu mak fó posse ba Prezidente Autoridade Mari Alkatiri.

Nunee, ho forsa Estadu nian, ho apoiu husi lideres no Povu Okuse, mak Prezidente Autoridade RAEOA hahú dezenvolve rai ketan ida ne’e, atu hasai Povu tomak husi nakukun no kiak iha aspetu hotu-hotu.

Ho laran ksolok mos mak haree katak vizaun, lideransa diak, dedikasaun tomak ba Povu Atoni no Estadu Timor Leste, laran moos no jestaun matenek husi Prezidente Autoridade RAEOA no ZEESM TL, Mari Alkatiri , mak programa integradu pilotu ZEESM hetan susesu boot no sai ohin loron laboratóriu ba modelu dezenvolvimentu foun no sustentável iha Timor Leste.

Ami fó fiar nafatin ba Mari Alkatiri atu lidera tamba ami haree ho matan no sente benefísiu husi programa integradu pilotu ne´e ho xefia husi Mari Alkatiri iha suku lima iha Sub-Rejiaun Pante Makassar hanesan kosta, Nipani, Kuña, Lalisuk no Lifau. Benefisiu boot liu ne’ebé Povu Oekuse sente ona katak dezenvolvimentu infrastruturas bázikas konsege hasai duni rai Oekuse husi izolamentu katak la´ós ona rai ketan ida. Sidade Oekuse ne’ebé uluk nakukun, nakfilak ba sidade naroman no nabilan no derepente sai kuñesidu iha nivel nasionál no mós internasionál.

Povu Oekuse simu benefísiu rohan laek husi, Aviaun ZEESM TL ne’ebé semo loron-loron ba-mai Dili - Oé-Cusse no Kovalima.

Transporte marítimu ne’ebé apropriadu no bele tula pasajeirus atus ba atus no sira nia sasán semana ida dala rua ba-mai Dili – Oekuse.

Transporte terrestre ne’ebé liga Oekuse ho rai boot Timor Leste via fronteira terrestre ne’ebé funsiona diak lor-loron.

Eletrisidade lakan oras 24 no kobre ona 99.9% uma kain iha territóriu Oekuse Ambeno, Kompara ho tinan hirak liu ba kotuk, eletrisidade lakan-mate oras neen de’it iha suku Costa Vila.

Irrigasaun funsiona ho diak no bele fó bee ba familia 3000-resin nia natar ho luan hamutuk ektare 1717.

Aeroportu Internasionál Oekuse “Rota de Sandalo” ne’ebé furak no modernu; Ponte Noefefan ne’ebe liga kapital Oé-Cusse Ambeno ho Sub Rejiaun Nitibe no sai aikon foun ba destinu turistiku iha OéCusse Ambeno no Timor Leste; Estrada prinsipal ne´ebe diak no ho kualidade aas, husi fronteira Sakato ba to’o Noefefan no husi Noefefan to’o Tono. Estrada foun ne´ebé harii ho kualidade aas.

Edifisiu Administrasaun Rejional ho andar haat ne’ebé agora dadauk iha prosesu konstrusaun no sei konklui iha tempu badak.

Hotel “Fitun Lima” hanesan primeiru hotel iha Oekuse ho fasilidade luxu.

Klinika Internasionál ba moras fuan, Ho kooperasaun ho rai liur hanesan Portugal no Brazil, Oekuse nia oan rua doutor estuda hela atu sai espesialista ba moras fuan nian (espesialidade kardiologia) iha Kuimbra, Portugal.

Governu Rejional lidera husi Mari Alkatiri iha ona planu atu konstroi tan Estrada husi Noefefan ba Citrana, Sub-Rejiaun Nitibe no husi Tono ba fronteira Oesilu, Sub-Rejiaun Oesilu, no iha mós planu atu hadi’a sidade iha kapitál Sub-Rejiaun Oesilo, Passabe no Nitibe.

Susesu hirak ne’e hetan apresiasaun husi lideres nasionais no internasionais hanesan, Prezidente Republika, Francisco Guterres Lu Olo, Prezidente Parlamentu Naional, Arão Noe, Governador Nusa Tenggara Timur (NTT), Indonesia, Victor Bungtilo Laiskodat, iha serimonia inagurasaun Aeroportu Internasionál Oekuse, iha loron 18 fulan-Juñu liuba, no husi Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, liu husi deklarasaun ofisial iha PN iha loron ida fulan-Jullu.

Ami Povu Atoni Oe-Cusse Ambeno hatene katak, Prosesu dezenvolvimentu iha RAEOA no ZEESM foin mak hahu ho kontrusaun infrastruras bazikas iha suku lima, iha Sub-Rejiaun Pante Makassar no seidauk kobre suku sira seluk iha sub-Rejiaun Pante Makassar, Oesilo, Passabe no Nitibe.

Prosesu dezenvolvimentu iha Oekuse la’o lalais tamba lei númeru. 3/2014, 18 juñu, fó forsa no dalan atu iha autonomia finanseira no Prezidente Autoridade jere finansas Estadu ho matenek no integridade. Osan Estadu nian la gasta arbiru no bainhira gasta, iha duni rezultadu ne’ebé ho kualidade aas.

Ami fiar katak ho lideransa Mari Alkatiri maibé ho forsa lei númeru 3/2014, 18 de Juñu nian, prograna integradu pilotu ZEESM, sei atrai ba beibeik investimentu sira ne’ebé Rejiaun presiza atu hasa’e moris di'ak ba Povu Oekuse no mós ba Timor-Leste.

Ami Povu Oekuse hakarak Mari Alkairi atu kaer nafatin kargu Prezidente Autoridade RAEOA no ZEESM tuir lei n. 3/2014, 18 fulan-Juñu, tanba realidade hatudu momós katak rezultadu iha tinan haat nia laran benefisia duni Povu Atoni Oekuse Ambeno no Timor Leste.

Lei númeru 3/2014, 18 fulan-Juñu, mak permite dezenvolvimentu aseleradu iha Oekuse. Ho preokupasaun boot teb-tebes mak povu Oekuse asiste bankada Aliasa Mudansa ba Progresu halo alterasaun ba lei ida ne’ebé hamoris RAEOA no ZEESM. Alterasaun ba Lei diak ida, Lei númeru 3/2014, 18 Juñu, halo lalais loos iha loron tolu nia laran, sein konsulta ho entidade sira seluk, liuliu Povu Oekuse.

Prosesu halo Lei refere lori tempu naruk no liu husi konsulta no sosializasaun oi-oin ho entidades hotu iha nivel sentral no mós iha rai Oekuse. Ikus mai hetan aprovasaun husi PN ho votus unaminidade, Lei ne´e promulga husi eis PR atual PM, Taur Matan Ruak.

Povu Atoni Oekuse haree katak, la iha nesesidade atu halo alterasaun ba ne’e, tanba lei ne’e mak asegura dezenvolvimentu aseleradu no nune’e, sei hasai povu lalais husi kiak.

Ami husu ba Prezidente Republika Francisco Guterres Lu Olo, no entidades hotu iha Timor Leste inklui Partidus Politiku sira atu tuur hamutuk no husu PN atu revoga Dekretu PN ne´ebé altera lei n 3/2014, de 18 de Juñu.

Fiar katak órgaun soberanu sira bele komunika ba malu atu hametin respeitu ba malu no tane aas Unidade Nasional, hodi dignifika ukun rasik aan ne’ebé sosa ran ho ruin, liu husi sofrimentu oi-oin, durante tinan barak nia laran.

Jacinto Xavier | Independente

Sem comentários: