quinta-feira, 15 de dezembro de 2016

Aumentu ba tratamentu antiparazitáriu sira sei tulun labarik millaun resin - estudu

Tratamentu ne'ebé naruk hasoru parazita intestinu sira, inklui ba labarik sira no ema adultu sira, sei tulun maka'as hodi hadi'a saúde hosi labarik sira millaun resin iha sudeste aziátiku, Pasífiku no Áfrika, haktuir hosi estudu ida ne'ebé partisipa ona hosi investigadora portugeza.

Susana Vaz Nery, investigadora portugeza ne'ebé halo parte iha ekipa responsável ba estudu hosi Australian National University (ANU) - publika iha semana ne'e iha revista sientífiku Lancet - esplika ona ba Lusa katak informasaun sira hatudu katak efikásia hosi tratamentu sira hanesan boot bainhira la'ós diriji de'it ba labarik sira.

"Ne'e hanesan ba dala uluk maka investigador sira hatudu katak aumentu ba programa sira medikasaun nian ba membru tomak hosi komunidade karik bele hadi'a kontrolu hosi bakteria intestinu sira nian iha labarik sira", esplika hosi Vaz Nery hosi Eskola Saúde Públika ANU nian.

Agora daudaun, diretriz internasional sira rekomenda liuliu tratamentu antiparazitáriu ba labarik sira, maibé estudu ne'e hatudu benefísiu sira hosi estratéjia ba tratamentu ne'ebé alargadu liu.

Estudu inklui projetu-pilotu ida, ne'ebé halo iha tinan ida nia laran ba labarik na'in 500 resin iha Timor-Leste no nia rezultadu sira, tuir investigadora "apoia konkluzaun hanesan" katak "tratamentu sira fó liu benefísiu bainhira trata komunidade tomak".

Vaz Nery esplika ona katak to'o agora grupu hosi moras ne'ebé halo parte hosi parazita intestinu sira nian "laiha vizibilidade iha termu finansiamentu nian" tanba la'ós hanesan moras ho impaktu mortal maka'as hanesan sira malária ne'ebé hetan liu apoiu internasional.

Maski hosi nia impaktu maka'as iha dezenvolvimentu infantil no ema billiaun ida resin iha mundu tomak hetan risku, moras sira ne'e ladún hamosu debate internasional.

"OMS dezenvolve daudaun grupu diretivu ida ne'ebé sei modifika bainhira kontestu internasional muda. Tanba labarik sira maka hanesan grupu prinsipal afetadu, diretivu sira rekomenda asaun desparazitasaun haree de'it ba labarik sira", nia esplika.

Objetivu maka atu estudu ne'e, objetivu ida análize komparativu hosi estudu sira kona-ba aplikasaun ba modalidade oioin tratamentu nian, bele tulun ba debate ida atu halo kritériu sira tratamentu nian sai di'ak liu.

Nia fó hanoin katak agora daudaun kampaña sira ne'ebé halo iha nasaun endémiku sira iha apoiu hosi kompañia farmaséutiku sira rasik ne'ebé fó ai-moruk sira ne'e hahú hosi tinan 2012.

Pastilla ida nia folin séntimu 30 no tratamentu obriga ba doze ida ka rua durante tinan ida, depende hosi prevalénsia, no sei presiza aumenta maka'as apoiu bainhira hakarak aumenta tratamentu ba komunidade tomak.

Naomi Clarke, hosi ekipa investigador sira ne'ebé hanesan responsável ba estudu, fó hanoin impaktu ne'ebé maka parazita sira bele hamosu iha labarik sira ne'ebé kiak liu, ho kresimentu no dezenvolvimentu fraku, lakon raan iha intestinu maka'as no anemia, iha kazu balun.

"Labarik besik millaun 880 iha mundu tomak hetan daudaun lombriga intestinal sira. Labarik sira ho lombriga intestinal sira labele dezenvolve nia kapasidade fíziku no intelektual. Nune'e sai susar halakon siklu kiak nian", Clarke destaka.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: