quinta-feira, 15 de dezembro de 2016

KM Approva Alterasaun Dahuluk Ezekusaun Orsamental Jerál Estadu 2016

DILI, (ANTIL) – Governu liu-husi reuniaun Konselhu Ministru (KM) iha Palásiu Governu, Tersa (13/12) approva ona alterasaun dahuluk Dekretu Governu kona-ba Ezekusaun Orsamental Jerál Estadu Nian ba tinan 2016, ne’ebé proposta husi Ministériu Finansas (MF).

Dekretu ne’e altera regras ezekusaun orsamental iha kategoria salárius no salárius abranjidus husi Dekretu 1/2016 14 Janeiru.

Ho alterasaun ida-ne’e, tuir komunikadu ne’ebé redasaun ANTIL hetan, prazu atu halo aprezentasaun ba mapa pesoal, hanesan alargadu ba Servisu sira ne’ebé laiha Autonomia Administrasaun no Finanseira (SSAAF- sigla iha Portugues).

Servisu sira Autónomu no fundus (SAF) no Organismu sira Autónomu, ne’ebé laiha Rendimentu Própriu (OASRP – sigla iha Portugues), ikus mai atu assegura ezekusaun orsamentu iha kategoria no permite kontinuidade pagamentu no informasaun fiáveis kona-ba gatus Estadu nian.

Iha parte seluk, atu hadia kualidade interpretasaun kuadru lejislativu eleitoral no hadia organizasaun prosesu eleitoral, KM aprova ona amandamentu dalimak Lei Eleitoral ba Prezidente Repúblika (PR) no amandamentu dahaat Lei Eleitoral ba Parlamentu Nasionál (PN), ambus aprezentadu husi Ministru Estadu Koordenadór Assuntus Administrasaun no Justisa no-mós Ministru Administrasaun Estatal.

Alterasaun sira, tenta atu harminiza lei husi orgaun administrasaun eleitoral no divisaun administrativa territóriu, foin lais altera ona no permite partisipasaun eleitoral sidadaun Timoroan sira ne’ebé hela iha estranjeiru.

Atu harmoniza dispozisaun lei eleitoral ho rejime PN no introdusaun ba regra kona-ba violensia dixiplina partidária, ho konsikuensia ne’ebé bele inklui lakon kargu ba deputadu sira, atu reforsa autoridade ba kargu parlamentar.

Iha númeru ne’ebé aumenta 5% husi númeru total eleitores inskritu iha resensiamentu eleitoral, KM deside ona atu manter atual 3% votus ne’ebé válidu atu atribui kualker mandatu partidu parlamentar.

Entretantu, Ministru Estadu, Koordenadór Assuntus Ekonómikus no Ministru Agrikultura no Peska aprezenta projeitu Lei Arbitrajen, Mediasaun no Konsiliasaun ne’ebé permite rezolusaun alternativas husi diferendus komersiais.

Elabora ho baze iha versaun husi lei modelu komisaun Nasoens Unidas atu Direitu Komersial Internasional (UNCITRAL -sigla iha Portugues), approva ona iha Assembleia Jeral Nasoens Unidas iha tinan 1985.

Alende Arbitrajen Komersial, regula hotu mediasaun no konsiliasaun husi konflitu komersial nian. Inisiativa govermental destina incentiva investimentu privadu no konsekuente diversifikasaun ekonomia nian. (Jornalista: Julia Chatarina/Editór: Otelio Ote)

Sem comentários: