sábado, 16 de setembro de 2017

Istória Pedasuk Sapateiru Defisiente iha Akait

NIA LIMAN loos ne’ebé kaer hela tudik ho lais fó riska ba sapatu hirak ne’ebé rai hela iha nia oin. La kleur, nia foti daun hodi tu’u no hatama kabas. Nia hahú suku sapatu kliente balun ne’ebé ohin dadeer nia simu.

Iha ai mahon ida iha estrada ibun Akait, Noel Soares Moniz (37), defisiente ida, luta hela hodi bele sustenta nesesidade família. Kondisaun fíziku ne’ebé nia enfrenta la hamate nia espíritu atu kontinua luta ba moris ne’ebé di’ak liu.

Loroloron, Noel uza bisikleta ne’ebé modifika hanesan kadeira roda husi nia hela fatin iha área Rai-hun, Tasi-tolu, hodi ba ninia ‘serbisu’ fatin. Distánsia ne’ebé la besik, no konserteza sita enerjia lubuk.

Hahú husi tuku 7.00 dadeer, Noel sai ona husi nia uma. Hean neineik bisikleta ho nia liman, halai entre karreta no motór hirak ne’ebé hahú nakonu iha estrada kapitál Dili.

Kondisaun ain ne’ebé alejadu dezde sei idade tinan 3, halo Noel tenke luta estra hodi bele tutan nia moris. Presiza esforsu no dedikasaun, sá tan, ho nivel edukasaun ne’ebé ki'ik, difisil tebes ba Noel atu hetan serbisu seluk ne’ebé di’ak liu.


Noel ne’ebé moris iha 1 Janeiru 1979, iha Aldeia Porugau, Suku Atuaben-Marobo, Postu Administrativu Bobonaru, Munisípiu Bobonaru ne’e hahú hala’o ninia serbisu nu’udar sapateiru iha tinan 2002.

Iha tinan 2000, hafoin ukun aan, oan dahuluk husi maun-alin na’in 7, mane 4 no feto 3, husi fuan-domin António Manuel no Angelina Soares (matebian) ne’e, deside hodi muda mai hela iha Kapitál Dili.

Desizaun ne’e nia foti hafoin nia inan mate no nia aman halai ba Atambua hodi hola feto seluk. Noel nu’udar oan mane boot, tenke simu responsabilidade hodi sustenta vida família nian.

“Ha’u hanoin, se ha’u la ba Dili hodi buka osan, see mak atu haree ha’u-nia alin sira, tanba ha’u-nia ama mate ona, ha’u-nia apa ba Atambua, la fila. Entaun, ha’u tenke servisu par buka osan fó han sira,” dehan Noel ba INDEPENDENTE iha nia knaar-fatin, Akait-Dili foin lalais ne’e.

Sorte boot, tanba bainhira tuun mai Dili, Noel hetan oportunidade atu aprende suku sapatu husi nia tiun, Duarte. Husi atividade ne’e, nia konsege hetan esperiénsia importante hodi bele tutan nia vida moris.

Husi Duarte, Noel hahú aprende oinsá halo sapatu no xinelus husi roda aat. Kuaze loroloron Noel hela de’it iha loza ki'ik ida iha Fatuhada hodi aprende. Hafoin sente hahú iha abilidade naton, Noel husu lisensa ba Duarte hodi loke negósiu foun.

Ho ekipamentu naton ne’ebé iha, hanesan tudik, daun suku sapatu, kabas, lem castol, inklui roda aat, Noel habarani an hodi loke negósiu suku sapatu iha estrada-ibun, Akait-Dili.

Tinan 14 ona, Noel hala’o ninia atividade iha estrada-ibun ne’e, kuaze sapatu no xinelus rihun mak nia suku tiha ona.

Iha mós sapatu no xinelus hosi roda lubuk ida mak nia halo no fa'an ona. Loroloron, kliente barak mak ba suku sapatu, xinelus no sosa mós produtu ne’ebé Noel halo. Maioria membru F-FDTL no PNTL mak ba suku sira-nia sapatu boña.

Husi atividade suku sapatu, loroloron Noel bele hetan osan $10 to’o $20. Sapatu pár ida, selu ho folin $2.

“Ema barak gosta lori sira-nia sapatu mai ha’u suku tanba sapatu saida de’it mak ha’u suku sempre kabeer,” dehan Noel ho oin-midar.

Noel ne’ebé kaben ho Ilda Moniz iha tinan 2010 no hetan ona oan na’in rua, Adão Soares Moniz (4) no Carlota Soares Moniz (1), konsidera rendimentu ne’ebé nia hetan husi atividade suku sapatu sufisiente ona hodi atende nesesidade uma-laran.

Atu bele aumenta uitoan ninia rendimentu, aleinde suku sapatu, Noel mós aproveita fa’an sigarru no prepagu telefone.

“Ha’u toman ona iha fatin ne’e, mezmu rai-rahun makas no dala-ruma loron manas, kosar sulin, ha’u-nia oin metan ho rai-rahun, mais ha’u biasa tiha ona,” dehan Noel ho hamnasa.

La Remata Estudu

Noel moris mai ho kondisaun normál hanesan labarik sira seluk, maibé bainhira nia idade tinan 3, nia hetan moras isin-manas. Hafoin nia inan-aman lori nia ba ospitál no hetan sona, Noel nia kondisaun aumenta aat no ikus mai halo nia ain sai kiik maske nia hahú boot ba beibeik.

Nia aman António no nia inan Angelina tenke pasiénsia hodi simu realidade katak, nia oan mane boot sei tuur de’it iha kadeira roda durante nia moris tomak.

Maske ho kondisaun alejadu, maibé bainhira tama idade eskolár, Noel lakohi atu lakon ho nia kolega sira seluk. Nia hala’o estudu eskola primaria iha ninia hela fatin, aldeia Porugua. Hafoin remata estudu iha nivel primária, Noel labele kontinua estudu ba nivel Pre-sekundária, tanba distánsia husi nia hela fatin ba eskola dook tebes, kuaze kilómetru 15.

Ho distánsia ne’ebé dook no fasilidade atu apoiu nia ne’ebé laiha, Noel tenke hapara ninia mehi hodi bele kontinua nia estudu. Noel deside ajuda de’it inan-aman hein karau no bibi, inklui halo toos.

Moris nu’udar alejadu dala-ruma haksumik triste iha Noel nia fuan, tanba nia kolega sira bele hala’o atividade ho livre, enkuantu nia dala-barak tenke hakdasak de’it iha uma no toos laran.

Maske sofre, Noel la lakon esperansa, nia fiar metin katak, tempu ida nia sei hetan netik buat di’ak ruma ba nia moris.

Domin mak Halo Hamutuk

Bainhira hadomi ona, buat seluk la importante. Domin la fihir ba kór, la haree ba ema nia kondisaun moris. Ida ne’e mak akontese ba Ilda Moniz. Maske Noel alejadu, maibé Ilda hakarak simu Noel sai nia kaben.

Tuir Ilda, kondisaun ne’ebé nia kaben enfrenta nu’udar dalan ida ne’ebé Maromak planeia kedas ona.

Ilda agradese tanba Maske ho kondisaun alejadu, maibé nia kaben la rende ba realidade, kontinua esforsu an hodi bele atende nesesidade uma-laran.

“Importante ba ha’u mak ha’u-nia kaben serbisu duni, no ho ninia kosar-been mak fó han no hemu ba ami, ne’e sufisiente ona,” dehan Ilda ho orgullu.

Kada fulan, inan husi Adão no Carlota ne’e dehan, rendimentu ne’ebé Noel hetan mak $150 to’o $200.

“Osan ne’ebé nia hetan fó ba ha’u mak maneja. Ba sosa modo, foos, mina, masin, ne’e ha’u rai ketak kedas ona, inklui osan ba labarik sira-nia eskola,” katak nia.

Nu’udar feen, Ilda hasa’e orasaun ba Maromak atu nia kaben hetan nafatin kondisaun saúde di’ak hodi bele kontinua serbisu atu sustenta moris família nian.

Liman Kabeer

Entretantu, kliente ida, Januário Rodrigues gava Noel nia rezultadu serbisu.

Kliente ne’e dehan, dala-barak nia lori sapatu mai fó Noel suku tanba rezultadu suku kabeer tebes.

“Ha’u dala-barak mai suku sapatu iha maun ne’e nia fatin, tanba nia liman fatin suku ne’e ita haree kabeer,” dehan nia.

Januário dehan, dala-ruma bainhira nia sosa sapatu foun mós nia ba suku iha ne'ebá atu nune’e bele dura uitoan.

Aleinde suku sapatu, nia dehan, nia mós sosa xinelus ne’ebé Noel halo uza roda, tanba xinelus ne’e dura liu fali xinelus ne’ebé fa'an iha loza.

Oras hahú muda aan. Loro-matan ne’ebé ohin hatudu nia siak, hahú hatudu mós ninia laranmaus. Tuku 4.00 loraik ona. Noel hahú aruma nia sasán. Nia hakdasak hodi ba besik kadeira roda tolu ne’ebé para hela, sa’e no hean hodi fila fali ba nia hela fatin.

Loro-matan tuun daudauk ona, rai hahú nakaras bainhira kadeira roda tolu ne’e para iha uma oin. Maske kolen, oin-midar dezeña nafatin iha Noel nia oin bainhira hateke ba nia oan na’in rua ho nia kaben hamriik hodi hasoru nian ho kontente.

Eugénio da Silva Pereira | Independente ho foto Eugénio da Silva Pereira

Sem comentários: