quarta-feira, 22 de fevereiro de 2017

GOVERNU ALOKA US$ 379 MILHOENS BA GRANDES PROJETUS

ha tinan fiskal ne’e, Governu aloka  US$ 379 milhoens ba grandes projetus.

“Orsamentu ba grandes projetus  US$ 370 milhoens. Hau  mos hakarak hateten katak, atu implementa projetu ruma presiza estudus viabilidade klean, tanba ne’e maka parte diresaun konselho administrasaun fundus infraestruturas halo workshop ida hodi halo diskusaun kle’an kona ba estudus viabilidade,” informa Ministra Finansas (MF), Santina Cardoso, ba Jornalista sira iha salaun Ministeriu Solidariedade Sosial (MSS), Caicoli-Dili, Tersa (21/02/2017).

Santina Cardoso klarifika katak, programa grandes projetus ne’e hetan apoiu husi JICA ba iha sekretariadu grandes projetos kona ba prosedimentus oinsa ba projetus infra-estruturas nian.

“Liu husi diskusaun hamutuk ne’e hadia diak liu tan mekanismu jestaun ba fundus infra-estruturas ho apoiu husi JICA hodi fo asistensia para atu bele hakerek guia ida oinsa ba halo estudu viabilidade ba objetus fundus infra-estruturas nian,” hateten Santina Cardoso.

Iha fatin hanesan, Diretur Sekretarido Fundus Infra-estruturas, Crispin Fernandes, hateten, workshop ne’e atu fahe informasaun kona ba prosedimentu ne’ebé los halo intermus implementasaun ba projetus, hanesan kuandu implemeneta projetu ida tenke define didiak projetu ne’e maka hanaran formasaun projetus ne’ebé tenke foti referensia husi planu ne’ebé iha hanesan husi SDB, SDJ, MSG no Master Plant.

“Husi planu ida ne’ebé boot ne’e, atraka projeto sira ba ne’e, faze ida ne’e importante tebes hodi define lolos ita nia hakarak husi projeto ne’e, depois ida ne’e tama ba iha estudu de abilidade ne’e ho objeitvo atu asesu buat hot-hotu, hanesan teknikamente, ekonomikamente no finansiamente, buat hotu asesu iha ne’eba, hodi nune’e bele hatene ninia finansiamentu,” dehan nia.

Nia esklarese tan katak, projeto hot-hotu tenke halo uluk estudu de abilidade, tanba durante ne’e laiha estudu de abilidade maka ikus mai impaktu ba projeto hane diretur husi ministeriu hot-hotu hodi elabora ideia ba gaze sira hodi halo estudu de abilidade, depois aprejenta ba iha konselho administrasaun fundus infraestrututas atu nune’e bele adopta hodi nune’e estudu de abilidade ne’e antes projetos ne’e tama iha ninia implementasaun.

Partisipa iha workshop ne’e husi diretures nasionais hotu husi Ministeriu hotu ne’ebé mak implementa projeto ho fundus infraestruturas.

MF ho ANPM sei uza edifisiu foun

MF Santina Cardoso mos klarifika katak, Ministeriu Finansas ho nia diresaun sira hotu, inklui Autoridade Nasional Petroliferu no Minerais (ANPM) sei utiliza hamutuk edifisiu foun MF ne’ebé lokaliza iha Aitarak Laran, Dili.

“Hau hakarak hateten katak, Ministeriu Finansas ho ANPM mak sei uja hamutuk edifisiu foun ne’e, ANPM uja dois pezus, restu ba hotu diresaun ministeriu Finansas nian,  uniku diresaun Alfandega mak la iha tanba sira hala’o serbisu tekniku liu,”  informa Santina Cardoso.

Nia dehan, edefisiu foun ne’e kuaze hotu ona, foin lalais iha fulan Janeiro nia laran MF hakerek karta ida ba iha Ministeriu hotu katak MF taka sistema, tanba tekniku sira transforma dadus Ministeriu nian husi ministeriu tuan ba iha foun.

“Data center Ministeriu Finansas nian husi edefisiu tuan muda hotu ona ba iha edefisiu foun, maibe ami labele muda kedas iha fulan Dezembro 2016, tanba  ami taka konta, maibe IT husi diresaun finansas nian sira komesa muda ona, komputador sira ne’e tenke teste hotu iha andar ne’e,”  Santina hateten.      Ministra Finansas ne’e promete katak iha fulan Marsu nia laran bele muda ona ba iha edefisiu foun, tanba sei haree didiak file ministeriu nian no mos aruma didiak.

Edifisiu foun Ministeriu Finansas konstroe husi kompanhia PPP husi Indonesia ne’ebé interega ona xavi ba iha Governu Timor Leste iha momentu vizita ikus eis Prezidenti Republika Indonesia nian, Susilo Bambang Yudhoyono (SBY) iha Dili. mia

Jornal Nacional Diário

Sem comentários: