quarta-feira, 13 de setembro de 2017

Deklarasaun Solidariedade husi Timor-Leste ba Komunidade Rohingya

Ami hato’o ami nia sentidu solidariedade ba Komunidade Rohingya ne’ebé oras ne’e hetan terus no oho iha Myanmar (Burma)

Dili, Repúblika Demokrátika Timor-Leste

Atu fó sai iha loron:    11 Setembru 2017 Ba informasaun liután bele kontaktu: Celestino Gusmão, atino@laohamutuk.org, +670 7743 2621

Liu husi komunikadu imprensa ida ne’e, ami, membru husi Movimentu Solidariedade Internasionál Timor-Leste nian hakarak deklara katak ami hamriik hamutuk ho maluk sira seluk iha fatin hotu atu protesta persegisaun ne’ebé halo hasoru komunidade Rohingya iha Myanmar.

Asaun violénsia sira ne’ebé akontese hasoru komunidade Rohingya dezde Outubru 2016 husi forsa militár Myanmar sira ne’e hanesan trajédia ida kontra umanidade. Asaun militár ne’e rezulta ona ema Rohingya barak mak hetan oho no barak mak obrigatóriamente halai sai husi sira nia hela fatin atu ba buka mahan iha Bangladesh. Iha semana rua ikus ne’e de’it ema liu rihun atus rua mak husik hela sira nia hela-fatin tanba persegisaun ne’ebé halo hasoru sira.


Ne’e-duni, ami hakarak husu ba Governu Myanmar atu hapara imediatamente aktu persegisaun militár ne’ebé oras ne’e halo hasoru komunidade Rohingya sira. Ami enkoraja Governu Myanmar atu hatudu ninia kometimentu liu husi asina tratadu internasionál sira liu-liu, Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku; Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál; Atu sai membru ba Tribunal Kriminál Internasionál, no konvensaun direitus umanus sira seluk kona-ba Tortura, Refujiadu, Eskravidaun, Diskriminasaun bazeia ba Rasa, Apatridia (Estadu la iha), no ema lakon obrigatóriu sira.

Ami husu ba Nasoins Unidas no governu nasionál sira atu bele foti asaun hodi ezije Governu Myanmar atu kumpre sira nia devér sira tuir lei internasionál sira. Ami sujere atu Governu Myanmar promove diálogu, nudár dalan Pasífiku ba hetan dame, la’ós liu husi violénsia. 

Ami husu ba ativista solidariedade internasionál sira atu hamutuk ko’alia hasoru aktu persegisaun ida ne’e, no atu promove nafatin prinsipiu universal Direitus Umanus nian iha rai sira ne’ebé daudaun ne’e krize direitus umanus nian la’o hela.

Ami husu ba rai hotu-hotu ne’ebé komunidade afetadu husu protesaun ba, atu labele nega sira nia direitu ba seguransa no moris, hodi fó fatin ba sira hela no fornese ba sira buat ne’ebé sira merese basa sira presiza tebes ajudu umanitáriu internasionál sira ne’e, haree ba sira nia situasaun atuál. 

Artigu 10 husi ami nia konstituisaun RDTL hatete katak Timor-Leste sei solidáriu ba Povu hotu ne’ebé luta ba libertasaun nasionál. Repúblika Demokrátika Timór-Leste fó azilu polítiku, tuir lei haruka, ba ema rai seluk sira ne’ebé persigidu tanba sira-nia luta ba libertasaun nasionál no sosiál, defeza ba direitus umanus, demokrasia no dame. Prinsipiu legal hirak ne’e adopta ona ho ninia baze vitória istóriku ida hasoru opresaun, ne’ebé ami nia povu rasik liu ona.

Tanba ida ne’e, liu husi karta simples ida ne’e ami hato’o ami nia preokupasaun no solidariedade ba povu maluk komunidade Rohingya ne’ebé hetan oho no terus oin-oin. Ami mós husu ba estadu Timor-Leste atu ejerse nia obrigasaun moral no legal hodi hato’o mós preokupasaun umanitáriu hodi ajuda hakotu lalais krize umanitária iha rai Myanmar.

Ami espera katak ita tempu badak ema sira ne’ebé hetan oho, sira nia isin mate sei haloot ho dignu, no ema sira ne’ebé buka hela fatin mahan sira iha fatin seluk, bele hetan duni protesaun husi komunidade sira iha fatin ne’ebé komunidade persegidu sira ne’e halai ba.

Aneksu mak lista asinatura husi indivíduu no organizasaun sira.

Sem comentários: