quinta-feira, 24 de setembro de 2015

HORTA FIAR AUSTRALIA SEI MUDA POLITIKA


Eis Prezidenti Republika (PR), Jose Ramos Horta, fiar katak, Governu Australia sei muda sira nia politika hodi halo negosiasaun fronteira maritima ho Timor Leste.

“Iha oportunidade Australia muda nia hanoin hahu halo negosisaun ba fronteira maritima,” hateten Diplomata senior Timor Leste ne’e hodi responde jornalista sira iha Ministeriu Negosiu Esntranjeirus no Kooperasaun, Segunda (21/9/2015).

Horta realsa katak, Timor Leste nia odamatan nakloke nafatin ba Australia para halo negosiasaun ba fronteira maritima.

Horta hatutan, eis Primeiru Ministru (PM), Tony Aboot, ne’ebe ulun to’os ba negosiasaun fronteira maritima ho TL la asume ona kargu iha Governu. Infelismente, Malcolm Bligh Trumbull, atua PM Australia, dala ruma nia politika diferente ho Tony Aboot.

“Ita halo negosisaun fronteira rai maran   ho Indonesia tinan sanulu resin, sei falta elementu balun mak seidauk resolve agora.   Tanba   ne’e tenki   iha realista para bele hare, tratadu aktual ne’e oinsa mak bele hadia, negosisaun fronteira maritima no mos akordu aktual Certain Maritime Timor Sea (CMATS),” esplika Ramos Horta.

Hatudu Ezemplu Diak

Liu husi seminariu Cruz Vermelha Internasional, Jose Ramos Horta, sublinha katak, Timor Leste hatudu ezemplu diak ne’ebe ratifika tratadu internacional kona-ba dereitu humanitariu.

Seminariu ho nia tema implementasaun lei humanitarian Internacional ne’e organiza husi Crus Vermelha Internasional no MNEK nudar informasaun edukasaun ba Governu no Instituissaun Estadu oinsa atu bele komprende.

“Ita Timor Leste hanesan Estadu nia obrigasaun iha dereitu internasional liu-liu iha dereitus humanitariu, hanesan fo izemplu para ita komprende didiak,” esplika Horta.

Horta dehan, uluk   iha okupasaun Indonesia, Crus Vermelha Internasional iha Timor, tanba dereitu internasional humanitariu, maske Indonesia iha momentu ne’eba ditadura oituan, maibe rona komunidade Internasional nia hanoin.

“Hanesan reprezentante Crus Vermelha rasik hateten, Timor Leste sai ezemplu ida iha Asia ba Mundu ne’ebe ratifika tratadu Internasional kona-ba dereitus humnanus, dereitu humanitariu,”hateten Horta.

Dereitu humanitarian iha funu labele halo a’at iha populasaun sivil no labele uza armamentu balun ne’ebe tratadu internasional proivi tiha ona.

“Ne’e ita hatene susar teb-tebes,   ita bele hateten katak, laos realista, tanba   ita hare funu iha Siria, Irak sempre respeitu dereitu humanitariu,” tenik Horta.

Iha parte seluk Vise MNEK Roberto Soares informa katak, seminariu   ne’e sei halao durante   loron rua, Segunda-Tersa (21-22/9/2015), ne’ebe topiku ba seminario loron primeiru kualia kona-ba lei asistensia humanitaria nia positivu no nia dezafiu oinsa Timor Leste ninia komit mentu implementasaun tratadu ne’e iha Timor Leste nomos liga ba nasaun sira seluk.

“Ne’e mak   ita iha sentidu de solidaridade hodi fo apoiu humanitariu ba ita nia maun alin sira ne’ebe mak presiza ita nia apoiu,” dehan Roberto Sores.

Seminario ba loron ikus nian mak, Roberto Soares dehan, sei kualia mas tekniku oinsa mak bele formula rekomendasaun ne’ebe mak halao iha loron ba dala uluk para depois bele hatutan ba instituiosin relevante hotu atu mos ajusta tuir kondisoins no kontekstu dezenvolvimentu Timor nian no ambitu implementa lei ajistensia humanitarian ninian.

Hola parte iha seminariu ne’e partispante husi ministerio hot-hotu ne’ebe mak iha ligasaun kona-ba kestaun dereitus humanus, Justisa, Solidaridade Sosial, Imigrasaun, PNTL, Presidensia da Republika, Prevedoria Dereitus Humanus Justisa (PDHJ), Ministerio Solidaridade no Sosial (MSS), Sosidade Sivil, no Akademiku. avi

Jornal Nacional

Sem comentários: