segunda-feira, 6 de fevereiro de 2017

DESKONFIA MAFIOZU IHA AKORDAUN JUIZES BA EMILIA G XANANA LA SIMU

Vise Prezidente Komisaun A Parlamentu Nasional, trata asuntu justisa, lei no kontitusional, Arão Noe  deskonfia mosu mafiozu iha akordaun juiz sira nian ba kazu eis Ministra Finansas, Emilia Pires, no eis Vise Ministra Saúde, Madalena Hanjam.

Tuir Arão Noe  katak akordaun ne’e, indisius halo lakon Estadu ne’e laiha, ka tribunal la hetan evidensia katak, Emilia Pires halakon osan Estadu nian, maibé to’o ikus Emilia Pires hetan fali pena prizaun tinan 7, no Madalena Hanjam tinan 4.

“Akordaun ne’e rasik hakerek ho pájina 100, pájina 100 ne’e, uza lian Portugues tinggi de’it, ita hatene katak, agora iha tribunal laiha asesores, ha’u husu testu akordaun ne’e se mak hakerek, juiz nain tolu ne’e mak hakerek? Ha’u la fiar,”lamenta Arão Noe ba jornalista sira iha Ministériu Negosius Estranjeiru no Kooperasaun Dili, Sesta (03/02).

Arão Noe husi bankada CNRT hatete katak, ema hotu hatene katak, Estadu Timor Leste iha separasaun de poderes hanesan, Prezidenti Repúblika, Parlamentu Nasionál, Governu no orgaun justisa.

“Haree ba akordaun tribunal nian kona ba kazu Emilia Pires no Madalena Hanjam, iha indisius balu ami haree katak la los atu akuza ho pena prizaun, tanba haree ba kodigu penal, indisius krime ne’ebé iha, tenki iha pontu sira ne’ebé mak Emilia priense,” dehan Arão Noe.

Tuir Arão Noe katak, desizaun ema labele interfere duni, mas kuandu desizaun sai ona, ema bele kestiona ninia rezultadu tamba ema hot-hotu iha koñesimentu.

Arão Noe esklarese, tuir nia haree, iha buat barak mak lalos iha akordaun juiz sira nian ba Emilia Pires.

“Ha’u fiar katak, ema ruma hakerek iha liur, pois haruka mai mak juiz sira lee de’it, tanba ne’e mak ami kestiona desizaun ne’e,” relata Arão Noe.


Vise Prezidenti Komisaun A ne’e haktuir, kestaun sira ne’ebé levanta husi Kay Rala Xanana Gusmão, hodi la simu no hodi haruka karta aberta ida ba Emilia Pires no orgaun justisa, presiza ema hotu hanoin no tetu didiak.

“Xanana kestiona kona ba desizaun ida ne’e katak, iha buat balu ladun los iha desizaun ida ne’e, tanba faktus hatudu iha akordaun ne’e rasik,” relata nia.

Tanba ne’e Arão Noe dehan, nia hein katak, kazu ne’e bainhira lori ba Tribunal Rekursu, Prezidenti Tribunal Rekursu tenki foti desizaun lolos bazeia ba faktus.

Alen de ne’e, Prezidenti Parlamentu Nasionál, Aderito Hugo da Costa, mós dehan, karta aberta Kay Rala Xanana Gusmão nian ne’e, hanesan figura ida iha Timor Leste, nia espresa ninia observasaun ba kazu ida.

“Ida ne’e espresaun pesoal hanesan sidadaun ida ba asuntu ida, iha nasaun ne’e la bandu direitu espresaun,” dehan Aderito Hugo.

Nia hatutan, Xanana Gusmão la ko’alia ida ne’e hanesan Ministru uja poder ida, maibé Xanana espresa nia opiniaun hanesan sidadaun Timor Leste ida, tanba konstituisaun mós preve ida ne’e.

Aderito afirma, ida ne’e la’os presaun ba orgaun judisiáariu, tanba sidadaun hotu iha direitu atu espresa nia hanoin ba asuntu ida.

Antes ne’e, iha karta aberta ne’ebé maun bo’ot Xanana hakerek no fo sai iha media katak, halo krítika maka’as ba sistema judisiál nasaun nian, iha karta aberta ba eis Ministra Finanças ida ne’ebé kondena iha Díli, hodi defende katak nia la sala no akuza ajente judisiál ho korupsaun.

No eis Primeiru Ministru ne’e mós admira juiz sira la hatene lian Português no julga konaba lei ne’ebé hakerek ho português no asina akordaun ne’e rasik la komprende.cos

Jornal Nacional Diário

3 comentários:

timorlale.blogspot.pt disse...

Muito complicado O juiz não sabe português.

DIREITU ADMINISTRATIVU KONSTITUSIONAL TIMOR-LESTE disse...

lideransa orgaun sobrania halimar politika ho justisa. povo tomak persisa hare estadu ida nee komesa hasoru fali tan krize de konfiansa lideransa no hahu intervensaun funsionamento kada orgaun ida-idak nia kompetensia de konstitusional.tamba deit Krimenozu EMILIA PIRES, Orgaun Eksekutivo ho legislativo sai Advokasi hotu, hodi julga Orgaun iha Media Sosial. sa Estadu de Direito maka sai hanesan nee?'karik Emilia Pires la simu desisaun TRIBUNAL primero Distansia. Emilia nia Advokadu iha atu halo rekursu na dezisaun refere nusa maka tenke Governo ho Parlemento maka sai advokasia iha Media? koitadu povo ho nasaun nee sei sai vitima ba hahalok lideransa sira hanesan nee iha futuro. no dignidade estadu de Direito sei monu iha mundu international. tamba kuase komesa hahu ita ukub an sempre akontese krize lideransa, husi 2002 ate agora. nunka iha solusaun ida nebe konstitusionalidade e transparansia igualilade no konsensual entre orgaun de sobrania.

SAGA DETE RATA disse...

Halimar ho justisa nee mak ita sai fahi duni!!