sábado, 30 de janeiro de 2016

PR TAUR MATAN RUAK: MINA FOLIN TUN BELE HAMOSU KRIZE


Prezidente Repúblika (PR) Taur Matan Ruak hatete katak, presu merkadu petrolifru iha mundu ne’ebé agora dada’uk tu’un maka’as loos nee bele hamosu krize no instabilidade iha nasaun sira ne’ebé moris ho mina.

Taur Matan Ruak dehan, mundializasaun ekonomia koloka nasaun sira hasoru impaktu no dezafiu foun, ne’ebé ejizente tebes, no iha tempu ne’ebé hanesan, kria oportunidade ne’ebé foun.

“Situasaun internasionál iha tinan hira ikus ne’e, hatudu hanesan fluksu finanseiru la opta klramente ba investementu tempu badak, la sustentavel tanba laiha baze iha dezempeñu ekonomia real, no hamosu krize no instabilidade. Flutuasaun ba presu sira iha merkadu petrolifra, sai nu’udar ezemplu seluk ba instabilidade sein iha baze ba fundamentu ekonomia real,” dehan Taur Matan Ruak iha Palasiu Prezidensial Aitarak Laran Dili Kinta (28/1) horseik.

Xefi estadu nee hatutan, se karik iha pasadu, redusaun ne’e esentua iha presu mina nian sai nu’udar estimulu ekonómiku importante ida, efeitu hanesan ne’e, la verifika to’o oras ne’e iha ekonomia mundial, partikularmente iha nasaun dezenvolvidu sira nia ekonomia.

“Ita moris iha mundu ne’ebé interdependente no dezenvolvimentu nasaun sira nian hetok iha inter ligasaun liutan,” katak Taur Matan Ruak.

Xefi Estadu ne’e haktuir, mobilidade ne’ebé la para ba kapital finanseiru, husi ninia konsekuensia prátika sira, tau iha kauza ho ideia ida katak, merkadu sira realiza bebeik alokasaun efisiente ba rekursu no investementu sira.

Taur Matan Ruak hatutan, evolusaun teknologia, ne’ebé pratikamente baranje aspeitu hot-hotu ba sosiadade nia moris, efeita ho modu espesial ba problema kualifikasaun, nesesária ba merkadu servisu nomós polítika korespondente ba empregu, edukasaun no formasaun professional.

Presidente Republika esklarese, atmosfera relasaun internasionál nian marka tiha ona esesivamente ho inserteza. Tanba ne’e, bainhira paz no estabilidade permiti, umanidade ne’e alkansa tiha ona progresu ekonómiku no sosial sein presedente, no liberta tiha ona husi hamlaha no kiak ema tokon atus ba atus.

“Ita fiar katak, dezenvolvimentu so bele sai posivel iha ambiente pás no estabilidade no ami nia nasaun prontu atu servisu ho Indonesia iha estabelesementu ba makanismu sira hodi dudu atu iha kooperasaun ekonómika rejionál ida ne’ebé alargada,” tenik Taur Matan Ruak.cos

Jornal Nacional

Sem comentários: