segunda-feira, 4 de maio de 2015

LA-SAMA KONTRA KONSTITUISAUN


Ha’u konsidera katak intensaun Ministru Edukasaun nian ne’e atu halo violasaun direitus umanus no violasaun ba Konstituisaun.Konstituisaun prevé ona iha artigu 43 no artigu 52.

Hanesan líder demokrátiku ne’ebé mai hosi Partidu Demokrátiku, Dr. Fernando La-Sama kontra ona prinsípiu demokrásia no liberdade ne’ebé nia hahi no hanai. Baibain, La-Sama ko’alia, estadu de direitu demokrátiku nia aliserse maka demokrásia no liberdade—fó biban ba ema hotu atu ko’alia ho livremente no liberdade assosiasaun.

La hatene tanba emosaun ka tanba saida, atuál Ministru Koordenadór assuntu Sosiais no Ministru Edukasaun ne’e deklara atu taka Sindikatu Professores ne’ebé kle’ur tebes ona ezisti hodi defende direitus no dever professores tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) haruka.

Ministru La-Sama tenta atu sama Konstituisaun RDTL artigu 43 no 52. Artigu 43 aliña 1 hatete rainain hetan liberdade ba assosiasaun, ho hanoin ida ne’ebé la hala’o violénsia no halo tuir lei haruka. Artigu 52 aliña 1 mós hatete traballadór iha direitu atu forma sindikatu no mós assosiasaun profisionál hodi  bele defende nia direitu no nia interese.

Diretór Ezekutivu ONG, Asia Justice and Right (AJAR), José Luis Oliveira hato’o kestaun ne’e, Kinta, 26/03/2015, iha nia serbisu fatin Faról, Díli, katak Sindikatu ne’e la’os organizasaun kriminál maibé ne’e organizasaun traballadores atu defende traballadór sira nia direitu.

Nia dehan Konstituisaun garante iha artigu 43 kona-ba liberdade assosiasaun inklui iha artigu 52 kona-ba liberdade sindikatu, hetan garantia hosi konvensaun internasional direitus umanus ne’ebé durante ne’e estadu ratifika tiha ona. Tanba ne’e, professór sira mós iha liberdade atu harii sira nia organizasaun.

Oliveira hatutan dalaruma sindikatu hakat liu natureza sindikatu nian maibé ne’e la’os sai razaun atu taka sindikatu. Nia dehan estadu iha obrigasaun atu garante sindikatu sira nia ezisténsia hodi funsiona ho di’ak.

“Estadu iha obrigasaun atu garante sindikatu sira ne’e hodi eziste no funsiona ho di’ak. Nia (La-Sama) hatene ka lae nia kna’ar nu’udar membru governu ne’e saida, la’os membru governu atu ameasa fali direitu ema sira ne’e nian,” Oliveira kestiona.

Iha parte seluk, Diretór Ezekutivu Luta Hamutuk, Mericio Akara hatete, deklarasaun Ministru Edukasaun, Fernando La-Sama de Araújo, kontra Konstituisaun.

“Ami hanoin deklarasaun Ministru Edukasaun ne’e kontra Konstituisaun Timor-Leste no ne’e kestaun emosionál. Sé nia hanoin taka ida ne’e entaun assosiasaun sira seluk neneik ba neneik sei hapara hotu inklui partidu polítiku,” Akara afirma.

Nia esplika Assosiasaun Professores iha fatin ne’ebé de’it sempre iha ho nia objetivu maka atu defende sira nia direitu. Durante ne’e sira (Sindikatu) mós fó kontribuisaun dezenvolvimentu edukasaun. Sé ita hakarak hapara entaun hapara mós assosiasaun sira seluk.

 “Ha’u hanoin Ministru Edukasaun ladun prudente (bijaksana). Nia la tetu ninia liafuan,”  Diretor Luta Hamutuk kestiona.

Akara dehan taka ne’e la’os prioridade atu rezolve problema. Tuir loloos, nia (La-Sama) fokus atu hadi’a kuríkulu, hadi’a língua saida maka tenke hanorin iha eskola, hadi’a infraestrutura edukasaun no estabese bibleoteka.

Entretantu, Prezidente Sindikatu Professores Timor-Leste (SPTL), Agustinho Soares informa katak Ministru Edukasaun ema ne’ebé matenek no iha koñesimentu ne’ebé luan no lideransa ba rai ne’e maibé sindikatu professores ne’e la’os akontese de’it iha Timor maibé iha rai barak organizasaun sindikatu mós eziste, hanesan iha Portugal hamosu Sindikatu Professores.

Agostinho esplika sira harii assosiaun ne’e bazeia ba Konstituisaun artigu 52 no Estatutu Funsaun Públika artigu 115 hodi sai mahon ba professores sira hotu nune’e bele garantia direitu no deveres professores sira nian.

 “Ami iha baze legál tanba ami la’os rejistu de’it iha nível nasionál maibé mós rejistu ona sai membru edukasaun internasionál ne’ebé kada fulan ami sempre selu kuota no ami sempre partisipa kongresu mundiál ba edukasaun internasionál,” nia haktuir.

Prezidente SPTL ne’e sente tauk tanba TL rasik ratifika ona Konvensaun Internasionál maibé ita la brani kumpri prinsípiu konvensaun ne’e iha prátika.

Nia hatutan Timor-Leste pelumenus professores ho doutores maka harii ona assosiasaun, maibé iha nasaun seluk forsa armada no polísia mós iha assosiasaun. Ida ne’e atu dehan katak sé nasaun ne’e ratifika ona Konvensaun Internasionál tenke brani implementa.

“Iha 2 Marsu 2015, antes ministru nia deklarasaun tún ami haruka ona deklarasaun ofisiál ba ministru. Tan ne’e, invez konsulta ami nia dokumentus, lé ami nia dokumentus katak sujestaun sira ne’ebé maka ami fó, ida ne’e pertenente ou lae maibé deklara fali atu taka SPTL,” Agostinho haktuir.

Hatán ba deklarasaun Ministru Edukasaun, La-Sama katak SPTL harii só para halo problema de’it, nia hatán, problema edukasaun nian ne’e hanesan problema sosiál la’os sindikatu maka halo problema. Katak, meza kadeira laiha ne’e Ministériu Edukasaun nia problema, falta professores ne’e problema Ministériu Edukasaun nian.

Maibé, Deputadu Komisaun A Parlamentu Nasionál trata assuntus Lei, Arão Noe de Jesus hatete sindikatu la’os uza ba polítika interese ema ida nian. Harii sindikatu tenke iha objetivu, lei no regulamentu internu ida para sindikatu  bele funsiona tuir regulamentu ne’ebé iha hodi reprezenta duni ema hotu nia hakarak.

Nia dehan, dalaruma governu hakarak taka tanba sindikatu ne’e dalaruma uza fali hodi hato’o objetivu polítika. Harii sindikatu  ne’e atu ko’alia interese professores nian, labele ko’alia fali ba interese polítika.

“Sindikatu ne’e Professores rihun ba rihun maka iha laran, depois iha professores nia laran ne’e mós la’os partidu ida nian de’it. Tanba ne’e, líder ida ne’ebé kaer ne’e tenke halo polítika ba interese nasionál, tanba professores ne’e atu defende professór sira nia interese,” Arão Noe hato’o kestaun ba Matadalan iha Parlamentu Nasionál, Kinta (26/03/2015).

Kona-ba governu liu hosi Ministériu Edukasaun (ME) ne’ebé amiasa atu taka assosiasaun sindikatu, Arão dehan, la’os atu taka, maibé reorganiza. Hakarak eziste nafatin tenkiser kria estatutu ida para bazeia ba estatutu ne’ebé maka harii Sindikatu ne’e, nune’e sé de’it maka kaer estrutura ne’e hanesan prezidente ka koordenadór sindikatu ne’e nian konforme sira nia estatutu ne’ebé estabelese.

Deputadu ne’e hatutan, opsaun ne’ebé Governu hakarak hatete ne’e para sira bele tau án tuir hanesan assosiasaun ida, maibé la’os hanesan partidu polítiku ida. Ezisténsia sindikatu atu defende interese professores, maibé sé governu detekta katak sira nia objetivu ne’e la klaru ou halo fali misaun seluk ida ne’e governu iha kna’ar atu kontrola, tanba sira mós funsionárius públikus.

Iha biban hanesan, Prezidente Komisaun F Parlamentu Nasionál assuntus Saúde no Edukasaun, Virgílio da Costa Hornai esklarese katak sindikatu sira hakarak sai parseiru ida ba Ministériu Edukasaun tenke kontribui, labele halo krítika de’it.

Nia informa Sindikatu sira ne’e sai tiha funsionáriu ka professores maka foin sai Sindikatu ne’e labele. Sé sai Sindikatu tenkeser hosi liur hodi organiza án para halo konsentrasaun serbisu, maibé sira hanesan professores la konsentra ba sira nia serbisu depois halo fali serbisu sira ne’ebé hanesan organizasaun sosiedade sivíl sira halo.

 Tuir nia, sira (Sindikatu) tenkiser mai ho misaun ida atu halo parseria serbisu ida ba Ministériu Edukasaun, maibé labele halo opozisaun liu-liu presaun. Ida ne’e maka presizu haree nune’e labele mosu problema, tanba problema ida edukasaun ne’e problema ida ne’ebé ke kompleksu.

Virgílio haklaken sindikatu ne’e katak assosiasaun ida, ne’ebé hanesan mós iha Saúde  nian—assosiasaun parteiras, infermeirus no iha Parlamentu Nasionál mós iha  assosiasaun eis deputadus ka titulares.

“Ne’ebe, ha’u hanoin laiha buat ida. Basta iha koordenasaun, kooperasaun para ita hakarak fó hanoin ruma ne’ebé ema bele simu, maibé ita maka krítika de’it la fó solusaun alternativa ida, ha’u hanoin problema ne’e ema mós sai baruk,” nia fó sujestaun.

Ba sesaun notísia lian Indonézia iha Rádiu Timor-Leste (RTL), foin lalais ne’e, Prezidenti Komisaun Funsaun Públiku (KFP), Liborio Pereira hatete katak sindikatu professores ne’e la kontra lei maibé nia husu ba estrutura Sindikatu Professores labele halo opozisaun ba governu.

Nia esplika katak Sindikatu nia papel maka buka koopera ho governu atu rezolve kazu funsionáriu públiku (professores) ne’ebé maka sai vítima ba desizaun governu.

Antes ne’e, ba mídia nasionál balun, Ministru Estadu Koordenadór assuntu Sosiais no Ministru Edukasaun, Fernando La-Sama de Araújo husu ba professores tenki taka tiha Assosiasaun no Sindikatu Profesores, tanba Assosiasaun no Sindikatu só kria de’it ba ema traballador sira.

“Ha’u husu ba professores tenki taka tiha assosiasaun sindikatu professores, tanba sindikatu ne’e ba ema sira ne’ebé serbisu fábrika ka serbisu iha to’os komunál sira, tanba funsionáruis nia direitu iha tiha ona, tanba ne’e la presiza tan sindikatu ona,” dehan La-Sama iha Parlamentu Nasionál, Segunda (23/03).

Nia dehan funsionariu sira tenki tuir lei funsionáriu nian ne’ebé vigora ona iha Timor-Leste. Funsionáriu sira labele ida-idak halo tuir fali nia hakarak hodi ko’alia buat ne’ebé arbiru de’it.

La-Sama sujere di’ak liu haburas Konsellu dos Pais iha eskola sira nune’e sira bele fó atensaun ba eskola no serbisu hamutuk ho professores hodi haree ba kondisaun eskola nian. (Zezito/Mj2/Mj5/Anibal)

Sem comentários: