sábado, 17 de novembro de 2018

Sansaun sira ba estadu-membru sira CPLP nian so tama iha vigor tinan liman oinmai


Revizaun estatutu sira CPLP nian ne'ebé aprova hosi Governu portugués iha loron-kinte ne'e, ne'ebé maka inklui mós sansaun sira ba estadu-membru sira ne'ebé maka viola ordem konstitusional, só tama iha vigor entre tinan tolu ba tinan lima oinmai, hatete fonte organizasaun nian ba Lusa.

Hodi ida ne'e bele realiza, estadu-membru sira hotu Komunidade Nasaun sira Lian Portugueza nian (CPLP) presiza konklui prosesu aprovasaun no ratifikasaun tuir sira nian ordem juridika interna sira no hafoin ne'e notifika sekretariadu ezekutivu CPLP nian ratifikasaun akordu nian, presesu ida ne'ebé maka tuir norma, neneik.

Too agora la iha estadu ida maka konklui ona prosesu ne'e, no ne'ebé maka la hein, tanba revizaun estatutu sira, ne'ebé maka rezulta hosi konvensaun internasional ida, iha fulan Jullu 2017 no prosesu aprovasaun, ratifikasaun, promulgasaun no depozitu demora tempu, adianta hosi fonte ne'ebé hanesan.

Iha loron-kinta ne'e, Portugal fó ninian pasu dahuluk iha prosesu ne'e, ho Governu aprova iha Konsellu Ministru estatu sira revistu iha tinan 2017.

Diploma ne'e agora lori ba Parlamentu hodi ratifika hodi bele, lori fali ba Prezidénsia Republikaatu bele promulga.

Hafoin estadu-membru sira hotu konklui prosesu ne'e, sekretariu-ezekutivu CPLP nian komunika ba ida-idak hodi hotu-hotu konklui prosesu ne'e, hodi estatutu sira ne'e bele vigora no bele inklui iha orden juridika interna sira, konklui hosi fonte ne'e.

Too ne'ebá, Komunidade Nasaun sira Lian Portugueza sira kontinua tuir estatutu tinan 2007, ne'ebé maka iha hela vigor, maski iha ona revizaun anterior iha tinan 2017, iha tinan 2012, ne'ebé maka inklui medida sansionatoria hodi aplika ba estadu-membru sira ne'ebé maka viola ordem konstitusional.

Maibé, alterasaun ba estatu sira tinan 2012 nunka too ratifika hosi estadu-membru sira hotu. Maibé alterasaun sira ne'ebé iha revizaun ne'e intgra mós iha revizaun tinan 2017 nian.

Aleinde medida sansionatori sira ne'e, revizaun estatutu CPLP nian la iha modifikasaun sira ne'ebé importante. Alterasaun barak maka iha klarifikasaun no detalle artigu sira ne'ebé maka halo teste ne'e estruturadu liu.

Artigu 7.º. ne'ebé maka inklui sansaun sira refere katak, "karik iha violasaun ne'ebé grave hosi ordem konstitusional iha Estadu-membru ida, Estadu-membru sira seluk halo konsulta hodi repós ordem konstitusional".

Tuir artigu ne'ebé hanesan, "Konsellu Ministru maka sei desidi, ho karáter urjénsia, konabá medida sansionatoria sira ne'ebé atu aplika, ne'ebé maka abranje hosi suspensaun partisipasaun iha prosesu desizaun iha ordem espesifiku too suspensaun total partisipasaun iha atividade sira CPLP nian.

"Desizaun sira Konsellu Ministru nian konabá suspensaun Estadu-membru ida sei foti ho konsensu entre Estadu-membru sira seluk", lé mós iha artigu ne'e.

Aleinde Portugal, Angola, Brazil, Cabo Verde, Guiné-Bisau, Guiné Ekuatorial, Mosambike, São Tomé e Príncipe no Timor-Leste, mós halo parte iha CPLP.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: