quinta-feira, 11 de junho de 2015

KARIK LAIHA SEGREDU ESTADU?!

Jornal Nacional, editorial

Timor Leste ohin loron nee depende ba asesor internasional hodi fo asesoria ba membru governu sira, prepara politika ba governu atu bele halao tuir nos mos fasilita governu eserse ninia funsaun labele viola konstituisaun no leis nebe vigora.

Laiha duvida, ita nuadar nasaun foun, falta rekursus humanus nebe presisa duni matenek sira nee atu apoia ita hodi halao servisu ho diak maibe problema mak nee asves halo nasaun nee laiha segredu estadu.

Buat kiik ka boot konaba estadu nian, asesor sira tenki hatene atu nunee fo dalan ba governu atu lao tuir, maibe asesor sira nee mos iha sentidu estadu ba sira nia nasaun, inposibel sira bele kontra sira nia nasaun rasik.

Timor Leste ohin loron nee iha problema barak ho nasaun vizinhu, li- liu Asutralia, demarkasaun fronteira, problema sira rikusoin iha Tasi Timor, espesialmente disputa ba kadoras mina matan Greater Sunrese no mos espionajen.

Negosiasaun nebe ita halo ho nasaun sira nee asves adversariu sira hatene ona ita nia posisaun, pontu fraku no pontu forte mai ita hodi sira buka maneira oinsa atu bele koalia kontra ita tamba sira nia ema iha laran fo hatene uluk ona ita nia taktika no estratejia.

Asves ita deskonfia espionajen nee dun ema seluk maibe tuir lolos ita rasik (nasaun ) mak selu ema sira nee hodi halo espion ba ita tamba sira nebe halo espionajen nee ema sira nee mak ita konsulta ho sira, ita esplika ita nia razaun, ita nia pontu fraku no pontu forte, ita husu sira nia asesoria.

Ohin loron nee Timor Leste halo hela negosiasaun ho Australia konaba fronteira maritima, ita iha kazu ho kompanhia Mina Conocophilips nebe no espionajen Australia nian mai Timor Leste hodi too governu Australia foti dokumentu husi advogadu timor nian iha Australia maibe Australia no amerika mak sai asesora iha governu laran, oinsa ema lahatene uluk segredu timor nian.

Los duni asesor nee ita presisa maibe tenki kontratu asesor nebe ema husi nasaun nebe ita laiha problema sira nia nasaun , asessor nee mos tenki haree area nebe presiza asesor no area nebe mak la presiza tamba kestaun segredu estadu.

Aseves ita timor ona rai segredu ba malu nee metin teb’tebes , maibe ita la taka ita nia segredu ba malae sira. Hanesan mos iha tempo funu, militar indonesia sira atu halo operasaun estafeta sira ba fo hatene ona ba FALINTIL, wainhira TNI sira ba revista atu kaer ka tiru, FALINTIL sai tiha ona.

Iha kazu negosiasaun maritima ka espionajen nee mos hanesan, ita foin hanoin buat ida atu koalia, ita konsulta ho asesor sira konaba ita nia razaun, asesor sira nee fo hatene ona governu adversariu nee sira buka ona meus oinsa bele kontra ita nia posizaun nee.

Asesor nee ita selu karun atu ajuda ita, maibe iha parte balu sira mos halo monu ita kuandu segredu nebe ita iha nee deskobre ba tiha inimigu, eh inimigu buka detal maneira atu bele kontra ita nia posisaun.

Sei nee akontese mak Timor Leste nee laiha buat ida naran segredu estadu tamba ita bele taka ba malu, taka ba ita nia sosiedade maibe ita la taka ba malae sira nunee sira ba fo hatene sira maluk hodi kontra ita, diak liu lalika koalia buat sergedu estadu nee. *

Jornal Nacional, editorial

Sem comentários: