sábado, 25 de julho de 2015

ESKOLA BAZIKU MAINA I HUSU KADEIRA HO MEJA BA PR TAUR


Reprezentante Estudante Eskola Ensino Baziku Suku Maina I, Veronica Menezes, husu Prezidneti Republika (PR), Taur Matan Ruak, atu bele ajuda meja ho kadeira ba sira nia eskola.

Durante ne’e, tuir Veronica katak, nia nia eskola ladun seguru halo parendizajen, tanba falta fasilidades, liu-liu kadeira ho meja. Tanba ne’e, lori estudante hotu nia naran husu ba PR Taur atu hatutan ba Ministeriu Edukasaun hodi bele lori netik kadeira ho meja ba sira nia eskola.

Liu husi dialogu komunitaria PR Taur iha Suku Maina I, Estaudante Veronica, ho funa dag,dig dug, hakat ba PR Taur nia oain hodi hato’o nia preokupasaun, atu nai ulun sir abele tau netik matan ba fasilidades ne’ebe mikit tebes iha eskola Maina I.

Jornalista JNDiario, Napolão Xavier, informa husi Lospalos katak, iha dialogi komunitaria ne’ebe halao iha Suku Maina I, Kuarta (22/7/2015), hetan partisipasaun masimu husi komunidade sira.

Komunidade sira aprezenta sira nia kondisau moris ba PR Taur no aprezenta mos sira nia difikuldades. Infelismente, hatan ba preokupasaun estaudante Veronia nian ne’e, PR Taur hateten, problema kadeira meja la iha ne’e laos deit iha Eskola Maina I, maibe estudante iha eskola publiku hotu iha Timor laran tomak maka preokupa ho fasilidades ne’ebe mukit tebes ne’e.

“Hahuu iha 2014, ita tenta fahe kadera, maibe hau fiar katak, iha eskola barak mak seidauk simu. Hein katak, neneik ba neneik ita rezolve problema kadera sira ne’e,” hateten PR Taur.

PR Taur afirma katak, iha tinan 2014 ba kotuk estudante sira 1.100 mak tur iha rai, depois Governu hanoin   sosa kadera 1.100 resin hodi distribui ba eskola sira ne’e .

Iha parte seluk Carlos Yudias mos levanta kona-ba veteranus no Martires nia problema hanesan mos ho preokupasan ne’ebe mak hato’o husi veteranus sira iha teritoriu laran tomak.

“Desde restaura ita nia indepensia iha 20 Maiu 2002 to ohin loron ita resjistu ona dala rua, primeiru rejistu iha 2003 to’o 2005,   iha primeiru rejistu iha 2003, ema 75.000 mak tau naran, segundu faze, ita rejistu iha 2009, ne’e iha ema 125.000 maka rejistu, ita presoza tenpu atu rezolve, sa tan, balun dehan dadus Veteranus la los sei hadia, ne’ebe problema barak los, maibe Estadu la haluha,” hateten PR Taur Matan Ruak.

Oportunidade ne’e Cesaltina Rodrigues, nudar inan feton ida levanter kestoens kona-ba kapasitasaun rekurus humanus ba joventude sira ne’ebe sei mukit tebes atu bele kompete iha merkadu trabalhu. Tanba ne’e, Pr Taur promtese sei hato’o ba Secretario Estadu Politika Formasaun Profesional no Empregu (SEPFOPE) ateu bele tau atensaun ba joventude sira nia konhesimentu no skill aztu bele perapara sira.

Pairara Haksolok

Husi Suku Maina I, Prezidenti Republika Taur Matan Ruak, hakat liu ba Suku Pairara hodi hasoru malu ho komunidade sira no rona komunidade sira nia halerik.

PR Taur vizita ba Suku Pairara iha Kinta (23/7/2015), hodi halo dialogu mos ho komunidade sira no rona komunidade sira nia difikuldade, terus no halerik.

Komunidade Pairara ho ksolok boot simu PR Taur Matan Ruak, tanba desde tempu ukun an ne’e, foin ba dala uluk, PR vizita sira nia suku.

“Ami povu Pairara senti kontenten teb-tebes tanba bele simu ami nia aman bo’ot Sua Exelencia PR Taur Matan Ruak, ne’ebe mak vizita ami nia suku. Ne’e hanesan istoria foun ida depois ita hetan ukun a’an,” hateten a Xefi Suku Pairara Acaçio da Crus   wainhira le’e sai relatoiu badak kona-ba bigrafia Suku Pairara nian.

Suku Pairara ho nia luan 150 kilometru kuadradu ho populasaun 2.317 ho total Xefi da familia 4,88.   “Ami nia rai ne’ebe mak luan teb-tebes iha pursentu oituan mak populasaun uza, tanba iha rai barak mak abondonadu,”dehan Acaçio da Crus.

Rasa   baliza iha parte leste ho Suku Com no parte Oeste, Suku Padurun, parte norte ho Suku Parlamentu no parte sul baliza ho Suku Rasa.

Iha parte dezenvolimentu infra-estrutura bazika nian, Xefi Suku Pairara fo sasin katak, sira nia komunidade maioria asesu ona eletrisidade, maibe balun seidauk tanba problema kompanhia sira hadau malu projetu.

“Hau haruka ona proposta ba secretaria Estadu Eletridade maibe ate agora seidauk hetan resposta, ida ne’e mak hanesan progresu depois de ita ukun a’an,” hateten Acaçio da Crus.

PR Taur Matan Ruak, agradese ba komunidade sira tanba bele halibur hodi simu komitiva   PR nian hodi tu’ur hamutuk hodi no fahe hanoin balu kona-ba difikuldade sa ida mak komunidade sira infrenta.

“Ita kontinua serbisu nafatin para infrenta hodi rezolve   hodi loke dalan ba   ita nasaun maka’as liu tan, ita nia moris bele diak liu tan, mesmu neneik mas tenki bebeik,” afirma PR Taur. **

Jornal Nacional

Sem comentários: