sábado, 12 de setembro de 2015

TEORIA POLITIKA SANFRADU HAMOSU KKN


Hakerek nain: Damião Pereira – Matadalan, opiniaun

Loron diak ba ita hotu mak hala’o hela atividade moris nian iha territorial Timor-Leste. Hau fiar ita hotu konkorda malu iha kontestu hakere ida ne’e. hakerek ida ne’e nudar reflesaun peskiza no sosializasaun husi grupu sosiedade civil sira mak moris hamutuk iha organizasaun sosiedade civil ONG FUNDAÇÃO HANOIN HAMUTUK durante ne’e, iha metodologia peskiza liu husi estudu biblioteka(penelitian pembukuan) diskusaun, dialogo, debate públiku alemde reflesaun monologia FUNDAÇÃO HANOIN HAMUTUK nian rasik.

Fiar katak, Hahalok mundu ne’e sabraut tebes duni ona maluk leitores sira, fiar ka la fiar ema reliziosas eh teologia sira  mos dehan ita ema sala nain no la perfeitu mak hala’o knar iha mundu ne’e. Tanba moris la perfeitu ne’e ita uja leis sira hodi proteze emar, organizasaun estadu ka internasionalmente nia realidade no kondisaun social sira.

Maluk sira mak hau hadomi no respeitu laiha intensaun negativa husi hakerek ida ne’e ba insultasaun ruma, maibé ita hotu ema mak sala nain hotu, tanba ne’e moris loron-loron iha duni reflesaun monologia ba individu, organizasaun estadu no internasionalmente hotu.

Atu argumenta tan, problemas KKN, ita konsedera nudár moras AIDS ne’ebé abut metin ona iha mundu ne’e, liliu iha nasaun timor-leste Indonesia no nasaun sira seluk tan mak labele temin ida pur ida iha hakerek ne’e. Loron-loron ita akompaña media massa televizaun internasional sira, koalia barak konaba kazu KKN sira nian. Liliu, kazus KKN akontese husi kedan sidadaun barak  emjeralmente I mos ba iha lideransa públiku sira ne’ebé assume kargu Públiku.

Maluk sira kazus KKN sira ne’e ita lahatene nia hun no abut ne’e ita kaer la metin maske ita nia hipotezas dehan lós, maibé evidensia forte mós difisil atu kaer autor sira ne’e. autor sira tama tiha iha tribunal sira nia justisa mos sei akontese mafia hukum iha ita nia leet. Ami la temin sai faktus sira ne’e maibé, maluk leitóres sira analiza rasik pasti fiar saida mak hakerek hela ne’e.

Maluk sira ita koalia sabraut ituan karik ita sai buka no defende justisa social ne’e la’os fasil, presisakorban nyawa, perasaan waktu no sentimentu sosiedade humana ne’ebé forte tebes. Atu halo perguntas ida ba leitores sira katak, tanba sa mak KKN ne’e akontese iha moris estadu no nasaun ida ne’e, tanba sa mak KKN ne’e nia abut no knuuk belit no buras iha fatin-fatin iha sosiedade humana nia laran. Maneiras saida mak presisa uja para bele hadia hahalok moras aat ida ne’e.

Fundasaun Hanoin Hamutuk hakerek uja aprosimasaun hipotesa karik leitores sira fiar it abele uja teoria sosiologi hukum ka antropologi hukum karik maluk sira estuda klean ita fiar reflesaun ida ne’e. hakerek nain mos hanorin duni iha UNDIL ko’alia konaba material HUKUM EKONOMI ne’ebé maka baibain temin sistema economia. Ita fiar katak ita bele uja teoria sira ne’e bele hadia.

Sentidu KKN ne’e bele fihir husi Fundação Hanoin Hamutuk nota tebes hahalok sira akontese iha moris loron-loron hahú husi kedas ita nia familia uma laran rasik, komesa kedas iha diskriminasaun social eh divisaun social mak ita bele nota tuir ita nia kuinesementu rasik.

Kolosaun ho nepotismu ne’e ikus mai mak akontese halo korupsaun iha realidade moris mundu ne’e. tanba ne’e karik ita sei uja referénsia akadémiku sira nia hanoin hodi interpreta deit liafuan korupsaun ne’e mak saida loloos mak ne’e?!

Etimologiamente, liafuan korupsaun moris husi lian latina(bahasa latin),mak temi corruptus, nudár liafuan adjetivu husi liafuan servisu corrumpere ho sentidu dehan harahun(Com hako’us signifikasaun intensivu ho seriedade tebes no rumpere iha signikasaun katak, halo rahun ou harahun), ita formula ho signifikasaun harafiahmente katak, korupsaun tanesan aksaun ida mak harahun ka halo rahun ho intensivamente.

Iha termus dictionary.reference.com. liafuan korupsaun ho nia signigikasaun iha lian inglesh dehan to destroy the integrity of; cause to be dishonest, disloyal, etc.esp. by bribery(lee”Corrupt/ difine corrupt at dictionary.com. Dictionary.reference.com.retrieved 2010-12-06.).

Istoria akadémiku sira koalia ona ema barak nia hanoin konaba termus interpretasaun ba liafuan korupsaun ne’e rasik tuir espesialista ka peritus nain sira iha mundu akademiku internasionalmente. Huntington(1968), argumentasaun dehan korupsaun tanesan hahalok komunidade servisu kargu públiku ne’ebé iha dezentendimentu husi normas mak simu husi sosiedade no attitude refere nesesita ba interese privadu. Tuir Dr. Kartini Kartono: korupsaun hahalok negative individu ne’ebé mak abuza poder ba benefisiu privada, harahun benefisiu povu ba moris diak.

Korupsaun hahalok immoral defende an rasik ho intensaun katak, foti desisaun iha aspeitu ekonomia politika no halo strutura leis tuir interese publiku, ejemplu leis pensaun vitalisa iha Timor-Leste sosiedade civil ka sidadaun Timor oan barak bolu naran korupsaun legal. Alemde ne’e mos korupsaun sai mos nudar representasaun husi frakesas burokratisaun makina estadu nian(Wahyudi Kumorotomo,2005:V).

Nye, J.S. (1967) kontekstu “Corruption and political development” halo definisaun ba korupsaun katak karakteristika ne’ebé hatur iha etika foromal mak ligau ba autoridade publiku ne’ebé bazeandu ba desizaun privadu hanesan riku soin, poder no estatutu social sosiedade humana nian(lee Agus Suradika, 2009).

Amin Rais, iha nia teze ida iha lian Indonesia dehan“Suksesi sebagai suatu Keharusan”, tahun 1993, nia fahe karakteristika korupsaun ba tipu haat: Primeiru, korupsaun ekstortivu (extortive corruption), mak, korupsaun ne’ebé saruntu sanfradu ba situasaun sirane’ebé obrigatóriu tenke selu husi liman kotuk(alias sogok menyogok dari belakang layar) atu atinji soail ruma ka hetan protesaun social ba direitu nesesidade moris social humana nian.ejemplu,emprejariu balun ho sentidu halo finji fo subar osan ba ema ministru ka direitor balun mak servisu iha governu  par abele hetan projeitu ka lisensa atividade lalais bele hetan protesaun servisu seluk  maka lamerese atu hetan to’o sai riku monetariu sira lalais liutan.

Segundu, korupsaun manipulativu (manipulative corruption),mak, korupsaun sira saruntu hahalok sanfradu ba esforsu immoral atu fo influensia ba kargu publiku ka desijaun governu nian, hodi hetan benefisiu monetariu ne’ebé riku demais nian.ejemplu fo osan ba administrador, governador sira balun hodi produs leis sira tuir benefisiu privado nian no hahalok benefisiu interese komun povu nian.dala tolu, korupsaun nepotistiku (nepotistic corruption), mak, hahalok privileiju sanfradamente ba estrutura familia sira, iha nivel estruturasaun servisu públiku hodi hetan lukru monetariu sira.dalahaat,korupsaun subversivu (subversive cossuption), mak, halakon ka alias naokten rikusoin estadu nian ne’ebé kria husi abuzu poder lideransa estadu ida nian.

Alemde ne’e iha mos definisaun korupsaun tuir estruturasaun leis nasaun idaidak nian lahanesan tuir livrinu sira mak ita lee hetan durante ida nia peskiza bibilioteka sira mak ita estuda ba.Perguntas mosu maka, tanba sa maka moras Korupsaun ne’e tenke moris iha sosiedade humana nian fuan ho laran rasik?. ita hatene katak, ida ne’e estraga ema barak nia moris saudavel rohan laek nian, no hamonu dignidade kulturais estadu ida nian?!

Korupsaun iha mundu ne’e la ses husi teoria politika dehan assume poder maluk sira, korupsaun nia abut metin ba bebeik iha mundu ne’e, iha Indonesia KPK ho POlRI sobu malu tanba deit kasus korupsaun, iha Timor-Leste Komisaun Anti Korupsaun ema bolu fali komisi amankan kawan, mas fiar katak, sira sei esforsu an hodi servisu nafatin para hadia servisu KAK nian iha Timor-Leste, PDHJ iha Timor-Leste kaer ona ema koruptor hira iha sira nia rekomendasaun ba governu no estadu. Sasan asuntus sira ne’e hotu ita presisa tau atensaun ba ita nia an rasik hodi hakribi sala sira ne’e hotu. Objetivu hakerek ida ne’e atu fo hanoin ba ita hotu hodi halo reflesaun monologia ba individu hau rasik, husi organizasaun estadu no emjeralmente iha nasaun Timor-Leste no internasionalmente.Aluta Kontinua Libertasaun Povu.

Hakerek nain: Damião Pereira

Hanorin iha UNDIL FASPOL, HI

Membrus fundador ba FHH no Sekretariadu Boar iha ONG Nacional FORUM COMUNICASAUN JOVENTUDE ORATÓRIO DON BOSCO TIMOR-LESTE(FCJ-OD).

Matadalan

Sem comentários: