terça-feira, 13 de outubro de 2015

Governu la defini produtu rai laran susar hapara importasaun


DÍLI - Timor-Leste sei susar atu bele hapara produtu importasaun tanba governu rasik laiha politika estratejia ne’ebé diak hadia produtu rai laran hodi  kompete iha merkadu. Eis deputadu Manuel Tilman hatete lia hirak ne’e ba Business Timor, iha nia rezidensia Pantai Kelapa, tersa (29/09), bainhira husu nia hanoin kona-ba politika oinsa minimiza tiha importasaun produtu estranjeiru ne’ebé Timor-Leste mos bele produs rasik.

Tuir nia haree katak agora daudaun Governu Timor-Leste laiha politika ida kona-ba produsaun no mos laiha politika estratejia atu denifi kona-ba produsaun ne’ebé importante atu produs iha rai laran. “Investimentu agrikultura ne’e iha ne’ebé? Karik investimentu boot mak selu deit ba iha funsionariu ministeriu agrikultura no peskas? Klaru que kordenasaun lojika mak dala ruma ita hakarak fali ba iha kotuk signifika katak tuir siensia ekonomika kuandu nasaun ida importante liu nia produsaun mak agrikultura signifika katak nia seidauk dezenvolvidu,” dehan Tilman ba BT.

Tuir nia katak  produtu lokal no produtu importasaun ligasaun ho ministru koordenador asuntu ekonomia. Problema numeru primeiru iha Timor-Leste mak la defini estratejia de produsaun  tanba normalmente produsaun kafé protugues sira mak husik hela  no TL  promove deit. “Produsaun sira iha rai laran hanesan foos, fehuk, talas no aifarina oras ne’e produsaun hanesan konsumu deit. Foos nudar produtu ida atu bele halo esportasaun karik nia kuantidade boot no kualidade ne’e diak atu bele halo kompetisaun iha merkadu internasional. Haree ba realidade pais nian produtu ne’ebé bele fo hodi fa’an fali iha merkadu internasional mak foos, maibe nia produsaun iha rai laran la liu 30%  hodi halo Timor-Leste importa foos 70% husi rai liur,” nia kestiona.

Nia afirma katak produsaun iha rai laran subtitensia deit iha konsumu iha uma laran atu han kuandu atu lori ba iha merkadu nian kuantidade menus signifika katak produsaun iha maibe komprador mak laiha osan atu sosa produtu rai laran. Tan ne’e ho kuantidade produsaun iha rai laran ne’ebé ki’ik susar atu bele hapara produtu importasaun mai iha rai laran. TL hakarak hapara produtu importasaun, merkadu tenke funsiona hodi bele fa’an produtu rai laran sira ne’ebé agrikultura sira produs.

“Wainhira ita hapara produtu importasaun mai iha rai laran hanesan foos, mina, masako, masin no mos produtu sira seluk ita sei funu boot maibe importante mak tenke regula. Signifika katak ministeriu Kordenador Asuntu Ekonomia tenke halo estudu estratejia ruma hodi bele fasilita ita nia agrikulturas sira kona-ba saida mak ita ita bele produs,” hatete Tilman.

Nia husu ba governu atu tenke muda estratejia produsaun iha rai laran, muda politika fo traktor gratuita ba iha povu, muda politika fila rai gratuita. Governu tenke defini produtu ne’ebé mak importante atu bele halo produsaun iha rai laran hodi bele hamenus produtu importasaun mai rai laran. Nia dehan bainhira laiha politika ida hodi defini produsaun rai laran susar atu rezolve problema sira liu-liu kona-ba produtu importasaun.

“Produtu rai laran seidauk sufisiente atu bele taka odamatan hodi konsumu deit iha rai laran tanba kuantidade menus, kualidade la diak no la fo nutrisaun ne’ebé diak ba populasaun sira, ezemplu hanesan ita iha kafé hakarak fa’an ba iha rai liur tenke hadia plantasaun kafé, tenke hadia produsaun háre iha rai laran, tenke hadia produsaun modo, koto, forekeli nomos produtu sira seluk,” dehan nia. (BT)

Business Timor

Sem comentários: