domingo, 30 de agosto de 2020

30 Agostu: Dalan ba Konkista Independénsia Nasional

Roger Rafael Soares* | opiniaun

Ba dala rua nulu resin ida (21), maka, ohin, loron 30, fulan agostu, tinan 2020, ita selebra loron ba libertasaun ita nia rain. Momentu importante tebes ba istória ita nia nasaun nian, iha ámbitu partisipasaun koletiva ne’ebé konduz ita nia rain ba independénsia nasional. Ita bele afirma katak, selebra loron importante ida ne’e, halo ita hanoin hikas fali memória koletiva husi ita nia Estadu no ita nia Nasaun, ne’ebé konfirma husi sentidu de pertensa  timoroan sira nian, iha afirmasaun ba ninia identidade rasik. 

Loron 30, fulan agostu, tinan 1999 nudar loron istóriku ne’ebé iha importánsia boot ba ita nia rain, iha sentidu katak, Referendum fo dalan atu povu timoroan tomak determina destinu ba ita nia nasaun, nudar Estadu independente no soberanu. Referendum konstitui atu polítiku ida ne’ebé determina independénsia nasional, graças, iha pezu no medida, husi sakrifísiu, determinasaun, partisipasaun no luta husi ita nia mártir sira, ita nia eroi sira, ita nia líder sira, nune’e mos povu tomak, hodi kontinua halakan ahi no mehi ba Timor Leste ida independente. Referendum mos konstitui "ato fundador do Estado e da democracia timorense" (Aníbal Cavaco Silva).

Relembra no selebra 30 agostu nudar mistura entre sentimentu alegria no dever agradesimentu ba ema tomak ne’ebé  luta no mate durante prosesu libertasaun ba ita nia rain, hodi nune’e bele promove konsensializasaun kona-ba importánsia atu fo testamunhu husi loron istóriku ida ne’e ba jerasaun foun sira no jerasaun sira tuir mai.  Tamba liu husi referendum maka timoroan sira  hatudu ba mundu  sentidu no signifikadu husi sofrimentu durante tinan naruk iha okupasaun nia laran: independénsia, liberdade no libertasaun nasional.  Liberdade ne’ebé ohin loron, dala ruma, mihis ba beibeik, konsekuénsia husi excesu ba direitus, maibe nafatin iha valor signifikativu ba ita hotu - ne’ebé rekere sentidu responsabilidade, respeitu mútuo no prinsípius étiku no moral - iha ninia implementasaun, atu nune’e, kada vez mais, ita bele sai sidadaun responsável iha forma oinsa ita exerse liberdade ne’e rasik.

Ba jovens foin sae sira, ne’ebé moris hafoin 30 agostu, tinan 1999, loron ida ne’e nudar memória kontada no selebrada deit, liu husi ne’ebé ohin ita livre.  Ho pezu iha konsiderasaun ida katak, jerasaun foun barak maka deskoñese loron importante ida ne’e, fundamental tebes atu konsensializa sira katak akontesimentu ida ne’e la mosu ho fasilidade, ne’ebé akontese husi kalan ba loron. Maibe, rezultadu husi luta tinan naruk, ne’ebé envolve autores oin oin,  haforsa ho mehi úniku: Timor Leste ida livre no independente.

Ho razaun hirak ne’e, maka hau konsidera katak,  jerasaun foun no jerasaun tuir  mai presiza hare ba Referendum nudar ideal no mehi inspirador ida, iha sentidu atu fo kontinuidade ba testemunhu ne’ebé husik husi hirak ne’ebé luta no sakrifika sira nia an ba independénsia nasional. Libertasaun ba pais ne’ebé  hatur iha valor eh presu ida as no inkalkulável.

Iha biban seluk, selebrasaun ba loron importante ida ne’e mos kontribui atu dezenvolve memória koletiva, legendária no simbólika ida, liu husi ne’ebé bele hariku no haforsa konstrusaun identidade nasional no konsiénsia sosial,  nune’e mos, atu promove no valoriza valores, prátikas no atitudes ne’ebé ajuda forma karakter jovens sira nian, hodi transforma sira sai sidadaun partisipativu, konsiénte no responsável liu tan, iha kontribuisaun ba prosesu dezenvolvimentu país nian, tuir exemplu ne’ebé mártir, eroi no líder sira hatudu ona iha luta ba independénsia hasoru forsa invazora.

Ohin loron ita iha ona Estadu ida soberanu no demokrátiku, iha ne’ebé,  demokrasia sempre sai nudar "uma obra inesgotável" iha sentidu katak,  sidadaun ida idak iha posibilidade  atu sai nudar ajente  ba transformasaun nasional – inspiradu husi exemplu no asaun ne’ebé hatudu  durante konsulta popular – hodi kontribui ho komportamentu no atitude cíviku responsável iha prosesu dezenvolvimentu koletivu no intergaradu ba ita nia nasaun, Timor Loror Sae.

Rojer Rafael T. Soares
We’en, manatuto. 

Sem comentários: