quarta-feira, 10 de fevereiro de 2016

Imunidade Vicente Guterres, Mate Maka Termina?


“Nia Membru Parlamentu, nia Prezidente Parlamentu maka labele hasai entaun atu julga sé? Nia mate maka hasai? Entaun aban bainrua ema hotu-hotu halo sala, ha’u Prezidente ha’u bele halo, nia halo tuir nia hakarak, lei ne’e la vale ba nia tanba nia boot”.

Dekana Fakuldade Siénsias Sosiais, Universidade de Díli (UNDIL), Cesaltina Angela Soares hato’o kestaun ne’e ba Matadalan, Segunda (25/01/2016), iha nia serbisu fatin, Quintál Boot, Díli, hodi hatán kona-ba deklarasaun Prezidente Parlamentu, Vicente Guterres (VG) nian katak labele hasai imunidade tanba kestaun dignidade estadu.

Nia esplika katak Prezidente Parlamentu ba halo investigasaun ona iha Tribunál, tanbasá agora atu hasai de’it imunidade dehan fali dignidade estadu. Nia dehan sé deputadu na’in 65 ne’e la hasai imunidade entaun Maromak maka atu hasai imunidade Prezidente Parlamentu nian.

Cesaltina esplika iha ita nia konstituisaun hateten bainhira ita nia membru Governu, Prezidente, órgaun soberanu sira. Sé-sé de’it ne’ebé involve iha krimi ruma bainhira sira ba Tribunál, Parlamentu tenke hasai sira nia imunidade.

“Dignidade estadu ne’e boot liu ema sira governa. Sé ema ne’e labele hasai nia imunidade nia halo sala, lei maka regula ita ka, ita maka regula lei? Ema nia dignidade la boot liu estadu, estadu nia dignidade maka boot liu ema,” Cesaltina dehan.

Cesaltina informa iha nasaun ida ne’e dignidade estadu maka boot liu hotu. Sé-sé de’it maka iha rai ida ne’e tenke hakruk ba lei. Lei dehan hasai imunidade entaun tenke hasai. Nia dehan ita nia estadu de direitu demokrátiku, lei dehan hasai imunidade, entaun tenke kumpri lei ne’e rasik. Sé lae maka ita rasik hamate demokrásia iha ita nia rai laran.

Ko’alia kona-ba vontade polítika, Dekana akresenta, klaru katak hahalok hanesan ne’e hatudu laiha vontade polítika ida di’ak. Responsável nu’udar ema polítiku na’in, tenke kuidadu mós partidu nia dignidade, kuidadu mós kareira ne’ebé sira kaer. Kuandu la sala tenke hatudu iha Tribunál la’os ba halo fali julgamentu iha públiku.

Sé ita la hatur lei ne’e tuir dalan entaun ita maka hatun dignidade estadu. Hatán kona-ba hasai imunidade Prezidente Parlamentu fó impaktu ba Parlamentu, nia dehan, laiha impaktu. Kuandu Prezidente Parlamentu sai, entaun iha vise na’in rua (2) ou tolu (3) atu substitui interinu.

“Ne’e ita sakrifika dignidade estadu nian. Dignidade estadu sai folin, sai dignu kuandu elementu estadu ida iha indikasaun involve iha krimi, nia tenke partisipa iha prosesu ne’e. Prosesu justísa, Tribunál la kondena ema ida sé laiha evidénsia,” nia aumenta.

Entretantu, Diretór Ezekutivu José Luis hateten ema hotu labele tauk atu ba hatán iha Tribunál, tanba fatin atu buka justísa no lia loos maka Tribunál. Nia dehan Tribunál la’os fatin atu hatama ema iha kadeia maibé Tribunál hanesan fatin ita atu justifika lia loos no faktus.

Nia dehan hanesan órgaun soberanu tenke hatudu ezemplu di’ak. Ba fó deklarasaun kolabora ho Tribunál tanba iha ita nia konstituisaun rasik dehan Tribunál tenke iha kolaborasaun ho órgaun soberanu sira seluk.

“Halo reazen, halo kontestasaun públiku, deklarasaun públiku ne’e la ajuda ita nia sistema demokrátiku iha Timor-Leste. Ne’e hatudu vontade politika ladiak no mós impedimentu pesoal sira seluk sente tauk ba prosesu justísa, ne’e la kontribui,” Sampaio dehan.

Nia esplika justísa ne’e fatin ida dignu ba ema hotu-hotu atu sira bele ba, sé la sala sira bele fila fali, Tribunál nunka kondena ema kuandu nunka iha evidénsia (Masalah Hukum adalah Masalah Pembuktian).

Hatán kona-ba tenke hasai duni imunidade Prezidente Parlamentu nasional nian, José Luis esplika ne’e depende ba vonte politika Parlamentu nasional, sé Parlamentu la hasai imunidade maka Vicente Guterres labele ba hatán, no oras ne’e daudaun Tribunál hein hela prosesu imunidade refere.

Provedór Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), Silveiro Pinto hateten deklarasaun ne’e hanesan interpretasaun legál kada pesoal. Nia dehan Tribunál la’os fatin atu hatama ema ba kadeia maibé Tribunál hanesan fatin atu justifika evidénsias.

“Ema ne’e atu komete ka lae, ema ne’e loos ka sala, tenke liu hosi prosesu ida no evidensias maka sei termina. Prosesu ne’ebé maka lao hosi PDHJ, KAK, Ministériu Públiku no to’o ba Tribunál ne’e para atu verifika de’it, la’os ba atu dehan ema ne’e sala,” Nia akresenta.

Nia dehan ita iha prisípiu legál ida dehan prejunsaun de inosénsia (asas praduga tak bersalah), tanba ne’e ba Tribunál maka hatene. Nia dehan sé ita la marka prezensa iha Tribunál ita labele hateten katak buat ne’ebé ita halo ne’e sala.

Hatán kona-ba deklarasaun Prezidente Parlamentu hateten katak hasai imunidade ba órgaun soberanu ne’e kestaun dignidade estadu, Silveiro esplika “hasai imunidade par aba hatán iha Tribunál la kontra dignidade. Sé ita ko’alia prinsípiu legál, ita hateten dehan lei ne’e ba ema hotu, ema hotu-hotu iha lei nia oin hanesan, ita hotu hanesan sidadaun ita tenke kopera”.

Nia akresenta ba sé de’it maka hetan notifikasaun hosi autoridade Justísa, ita tenke hatudu ita nia boa fé atu kopera, atu nune’e hatudu mensajen id aba públiku katak lei ne’e la’os ba ema ki’ik de’it, meibé lei ne’e ba ema boot sira hotu no ema boot sira maka tenke hatudu ezemplu ida di’ak.

Director ONG Internasionál Asia Justice And Right (AJAR) José Luis Oliveira esplika kuandu ema liman foer kaer estadu ne’e estraga integridade dignidade estadu, hatun dignidade estadu. Nia dehan sé estadu maka bandidu ida kaer iha ne’eba maka estadu ne’e sai foer.

“Dignidade estadu ne’e saida? Dignidade ga gensi? Buat rua la hanesan, kuandu ko’alia dignidade estadu relasiona ho integridade estadu, kuandu ita ko’alia kona-ba integridade, ema ne’ebé kaer kaer órgaun estadu tenke liman moos,” Oliveira lamenta.

Nia argumenta katak “órgaun estadu tenke kaer hosi ema liman moos, sé o liman foer o ba kaer fali órgaun do estadu, ne’e la’os dignidade. Ne’e estadu la’os organizasaun bandidu nian,”

Oliveira esplika sé Prezidente Parlamentu la komete aktu korupsaun entaun tenke halo esforsu atu ba Tribunál atu bele esklarese kazu sira ne’e tanba Tribunál la’os fatin atu ba kastigu ema maibé Tribunál hanesan fatin atu hatene lialos no faktus.

Nia dehan Parlamentu laiha vontade politika ida di’ak atu hasai imunidade Prezidente Parlamentu hodi ba hatán iha Tribunál. Nia esplika nu’udar órgaun estadu tenke proteje bens públiku, labele estraga fali bens publiku, bens jurídiku.

Ita nia interese estadu ne’e maka kombate kriminozu sira. Kuandu hasai imunidade Prezidente Parlamentu nian laiha impaktu ba Parlamentu, “Sé Prezidente Parlamentu ba Tribunál ne’e lasignifika Parlamentu disolve, laiha, Parlamentu iha nia mekanizmu própriu atu foti medidas substituisaun. Ida ne’e órgaun públiku la’os partikular,” José Luis Dehan.

Deputadu bankada FRETILIN, Domingos Monteiro hateten, membru deputadu iha vontade atu hasai imunidade Prezidente nian. Maibé sira nu’udar membru hein de’it atu foti kartaun, no iha líderes bankada sira maka sei deside, liu-liu bankada FRETILIN ne’ebé sempre ko’alia bei-beik kestaun ne’e.

No depende ba bankada maioria ho bloku sé sira aseita, no la aseita labele halo baut ida, tanba buat hotu depende ba PRezidente no mós reunieos líderes bankadas ninian. Maibé tuir informasaun ne’ebé nia asesu katak, tribunál tenke halo fali pedidu foun ida ba fali PN.

Nia dehan, iha tempu ne’e maka bainhira PN hasai Prezidente ninia imunidade no ba hatán iha tribunál maka nia sala, ne’e pasiénsia tanba fó impaktu duni ba serbisu PN nian tanba bainhira Parlamentu la iha ona nia ulun ne’e susar para atu la’o. Maibé lei fó dalan sé nia ba sei iha primeiru vise ho segundu bele asumi hodi nune’e serbisu bele funsiona nafatin.

Tuir nia, atu defende órgaun soberanu ida nian maka tenke koopera ho justisa, sé la koopera ida ne’e la dun di’ak. “Ba hau pesoal atu defende dignidade ida ne’e hau ba hatán hodi haree, hau sala ka loos,” dehan deputadu ne’e iha PN foin la-lais ne’e.

Entretantu, Matadalan tenta atu konfirma ho vise Prezidente PN Adriano do Nascimento maibé nia rasik lakoi fó komentáriu ba kestaun ne’e. “Hau la iha komentáriu kona-ba ida ne’e, imi husu buat seluk de’it ba. Ok, Vise prezidente ne’e só Vise no sé Prezidente ko’alia ona vise Prezidente atu ko’alia tan sa’ida. Seluk fali Vise Prezidente mós mai hosi partidu ida, hau nia hau nia partidu ki’ik oan ida, kadeira ualu (8) de’it,” dehan Adriano iha PN Segunda (25/01).

Diretór ONG Lalenok ba Ema Hotu (LABEH) ne’ebé tane ás valór transparénsia akontabilidade no kombate korrupsaun Christopher Henry Samson kontinua ezize nafatin ba Prezidente PN atu kumpri notifikasaun hosi tribunál. Nia dehan, imunidade ne’e kestaun seluk, tanba ema ida iha imunidade hodi servi ninia povu.

No la’os uza imunidade hodi subar fali iha nia okos bainhira krime ida akontesse. Chris esplika katak, interpretasaun imunidade tuir matenek no lei na’in sira iha mundu hateten katak, imunidade fó ba membrus estadu, Governu sira ne’ebé serbisu, no iha momentu ne’ebé sira halo hela sira nia knaar, sira iha imunidade ba serbisu ne’ebé sira hala’o.

Maibé, la’os imunidade ba ema ida ne’ebé komete krime, komete tiha krime subar fali iha imunidade nia okos ne’e sala interpretasaun. Enkuantu krime ida akontesse automátikamente tenke hasai ema nia imunidade ne’e hodi ba responde krime ne’ebé indika ba nia.

Nia dehan, sé bainhira Prezidente PN lakoi fó ulun ba notifikasaun tribunál tanba separasaun de poderes, imunidade, no mós razaun oi-oin ne’e Prezidente kontinua halo polémika maka’ás tanba tinan ba tinan povu sei ko’alia buat ne’e. No sé Preziente hakru’uk ba notifikasaun hodi ba hatán iha tribunál poémika ne’e sei hatun, no ema sei la ko’alia ona.

Chris afirma, membru Governu lubun boot ida maka ba hatán ona iha tribunál, maibé imunidade ne’ebé Parlamentu hasai ba sira ne’e só imunidade ne’ebé momentu sira ba iha tribunál, depois fila hosi tribunál ne’e nia iha imunidade nafatin, bele dehan loron ida de’it. No labele hasai ninia imunidade tomak to’o prosesu ne’e ramata. No atu defende dignidade órgaun soberanu hanesan PN signifika hakru’uk ba lei nasaun nian hodi kumpri notifikasaun tribunál nian. La’os subar iha imunidade nia okos. (Efrem/Jon)

Matadalan

Sem comentários: