domingo, 16 de julho de 2017

Antesipa Petróleu Maran, Reduz Gastu

DÍLI, (TATOLI) - Peskizadór La’o Hamutuk, Juvinal Dias hateten, situasaun polítika rejionál no mundiál bele implika performanse fundu petroliferu tanba ne’e presiza tau konsiderasaun ba buat tolu iha fundu petroliferu. Ho nune’e atu antisipa petróleu maran reduz gastu.

“Estabiliza rendimentu governu, kria sustentabilidade depois petróleu maran no reduz tentasaun atu gasta liu bainhira rendimentu aumenta temporariamente,” hateten peskizadór Juvinal Dias, iha auditóriu Fakuldade Edukasaun Arte no Umanidade (FEAU), UNTL kinta , (13/07).

Aprezentasaun kona-ba situasaun ekonómia Timor-Leste no planu sustentabilidade husi polítiku sira ne’e, peskizadór Juvinal Dias aprezenta katak Timor-Leste ne’ebé nia Orsamentu Jerál Estadu (OJE) depende barak liu ba fundu petroliferu  presiza investe liu tan ba rekursu umanu nu’udar alternativa tan petróleu nu’udar rekursu la “renovavel”.

Tanba ne’e investimentu ba rekursu umanu importante, hanesan hadi’a kualidade edukasaun no kualidade saúde.

Hadi’a kualidade la’ós liuhusi bolsa estudu hodi haruka estudante ba rai li’ur maibé halo investimentu ba edukasaun iha rai laran tanba bainhira haruka ema ba estudu iha rai li’ur liuhusi bolsa, nia benefísiu ba de’it ema oituan kompara investimentu iha nasaun tan gastu barak liu.



“Bolsa estudu labele substitui dezenvolvimentu edukasaun iha rai laran tan gastu barak liu maibé ba ema oituan,” akresenta peskizadór ekonómiku no rekursu naturál, La’o Hamutuk (Institutu ba Analiza no Monitór Desenvolvimentu iha Timor-Leste) ne’e.

Peskizadór La’o Hamutuk, Juvinal Dias akresenta mós akresenta tan katak Timor-Leste nu’udar nasaun demokrátiku, sidadaun iha direitu harii partidu no ema idaidak iha direitu atu halo desizaun hodi hili partidu tuir konvikasaun pesoál.

Maske nune’e, partidu polítiku ne’ebé eziste, presiza iha faktu sira hodi lori ekonomia no dezenvolve Timor-Leste ba oin. Labele hanoin gasta de’it osan durante mandatu maibé presiza investe mós rekursu “renovavel” sira no halo planeamentu no ezekuasaun di’ak.

“Planu di’ak, ezekusaun la di’ak ne’e la di’ak. Planu la di’ak, ezekusaun di’ak ne’e mós problema. Tanba ne’e, presiza faktu sira hodi halo planu no ezekusaun hodi lori ekonomia Timor-Leste ba oin,” nia esplika.

Reprezentante reitór UNTL, dekanu Eurico Celestino dos Reis de Araújo hateten, aprezentasaun husi organizasaun La’o Hamutuk  nu’udar informasaun ida ba estudante, dosente no akadémiku sira hodi hatene, estuda no analiza liutan hodi bele kontribui ba dezenvolvimentu Timor-Leste.

Nune’e mós, nu’udar informasaun ida atu akadémiku sira bele tetu mós programa husi partidu polítiku sira ne’ebé sei kompete iha eleisaun lejislativa tinan ne’e molok vota.

Aprezentasaun husi La’o Hamutuk partisipa husi sívita akadémika UNTL hanesan estrutura universidade nomós estudante sira.

Entretantu, informasaun relevante, klik: http://www.laohamutuk.org/Justice/2017/ElPar/17ParlElec.htm

Jornalista: Rafy Belo | Editór: Manuel Pinto

Foto: Peskizadór Lao Hamutuk durante aprezentasaun iha UNTL. Foto FB: Maubere Gusmão

1 comentário:

Unknown disse...

Ba hau totalmente aceita hanoin Ida dehan hatun OJE mais Iha hanoin seluk mos nebe diak nebe governu presiza tetu. Por exemplo, investe dadaun ona iha area turizmo ho industria hodi bele hetan osan netik. Tamba dadaun ne'e governo seidauk iha buat Ida naran "fila-liman". So governo hatene deit mak buat rua. Premeiro, gasta osan laiha funan i mos hein donator sira nian ajuda. Ba kasu premeiro hu mos aceita tamba los duni ita nian governo seidauk Iha capasidade atu bele hetan osan funan husi gastos sira tamba laiha gastos nebe mak produtivo. Ba segundo, quitado pha. Ita atu tane liman nee to bainhira? Kontenti los quando simu ajuda sira nee maibe Iha sorin seluk la sinti moe karik? Quando iha notisia ruma dehan governo neba ajuda ita governo Ida nee ajuda ita, its nian membro governo sira koalia sai ba ita nian povo nee hanesan sira halo esforso boot i koalia hanesan ema nebe foin halo susesu boot Iha nian moris i nunca mais hanoin dehan nee ema ajuda ita. Presiza hatene moe i servisu rasik maka hetan tamba ita mos nasaun ida. Iha governo Iha osan so que lahatene atu halo seda Ba osan nee mak diak.
E kona ba partidu barak, Ba partidu hanesan PLP, FRETELIN, CNRT, FRENTE mudansa, PD, nebe nakonu ho ema matenek ba sira hau laiha liafuan. Maibe quitado ba restu sira ne'e hanesan katuas Ramos Horta dehan osan iha diak liu loke kios ruma para bele sustenta familia deit diak liu do que gasta osan hodi haleu Timor laran tomak. Nee hu aceita tebes ba hu diak liu mak loke industria ruma do que loke kios para bele contribui ba Ita nian economia.