sábado, 15 de setembro de 2018

Índise dezenvolvimentu umanu Timor-Leste nian tun dezde tinan 2016


Índise dezenvolvimentu umanu (IDH) Timor-Leste nian tun entre tinan 2016 no tinan 2017 no iha lugar 132º entre nasaun 189 sira ne'ebé avaliadu hosi Programa ONU nian ba Dezenvolvimentu (PNUD), tuir relatoriu ne'ebé divulgadu iha loron-sesta ne'e.

Ho IDH 0,625 ne'ebé nian másimu maka 1, Timor-Leste kontinua iha nasaun dezenvolvimentu mediu nian, maibé tun dezde tinan 2016, iha tinan ne'ebé maka konsegue IDH ida 0,631, tuir dadu sira ne'ebé atualizadu liu.

Esperansa média vida nian iha Timor-Leste maka tinan 69,2 no eskolarizasaun espektavel saé ba tinan 12,8.

Tasa ba adultu sira ne'ebé hatene lé no hakarek (sira ne'ebé boot liu tinan 15) maka 58,3% kik liu tasa literasia media anual mundial, 82,1%.

Entre nasaun luzófonu sira, Timor-Leste maka nasaun daruak iha numeru ba ema sira ne'ebé maka lakon sira nian hela-fatin iha dezastre naturais: 156 iha kada millaun habitante sira ne'ebé maka afetadu hosi dezastres naturais, tasa ne'ebé boot tuir kedas Angola, ne'ebé maka iha 364 kazu iha kada millaun habitante sira.

Populasaun Timor-Leste nian hamutuk millaun 1,3 no iha estimativa ida katak sei too millaun 1,9 too tinan 2030.

Menus liu metade hosi populasaun iha areas rurais iha asesu ba eletrisidade: 49,2% iha tinan 2016.

Rendimentu per kapita tun ba 10% iha tinan 2017 komparadu ho tinan kotuk, diminuisaun anual ida ne'ebé drastika liu iha mundu. PIB per kapita maka dolares 6.570, kiik liu dala hat hosi PIB per kapita potuguéz, ne'ebé maka besik dolares rihun 28 resin, kalkuladu hanesan ho poder sosa nian.

Tuir relatoriu PNUD nian, ho dadu sira ne'ebé iha relasaun ho tinan 2017, Noruega kontinua hanesan nasaun ne'ebé dezenvolvidu liu iha mundu, ho indise ida 0,953 valores, enkuantu Nijer, ho 0,354, maka menuz dezenvolvidu atualmente. Indise masimu ne'ebé bele atribui maka 1,0 valores.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: