quinta-feira, 30 de julho de 2015

Governu tau prioridade ba infraestrutura maibe la aloka orsamentu sufisiente


DILI - Setor infra-estrutura iha politika governu nian hahu kuartu governu to’o ohin loron sai nudar prioridade hanesan mos edukasaun, saude no agrikultura. Maibe to’o ohin loron povu halerik maka’as liu ba problema infra-estrutura liu-liu estrada. Ministru Obras Publiku, Transporte no Komunikasaun Ir. Gastão Sousa rekoñese katak infranstrutura ne’e desde kuartu governu konstitusional mai iha kintu governu konstitusional, nudar prioridade primeiru. Maibe tanba sa mak to’o ohin loron Estrada sai preokupasaun boot nafatin, Ministru Gastão hato’o katak osan ne’ebe aloka ba infra-estrutura tinan-tinan la sufisiente hodi kobre nesesidade ne’ebe povu hakarak.

Tanba ne’e mak governu halo politika ida hodi halo empréstimu no hahu dadaun ona Estrada husi Dili ba munisipiu sira no mos to’o area rural. Atu hatene oinsa politika governu nian liu husi ministeriu obras publiku liu-liu kona-ba estrada ne’ebé povu sempre halerik bebeik, tanba sa mak halo emprestimu, no problema saida mak MOP hasoru durante ne’e, Sesta (24/7) semana kotuk, jornalista Business Timor nian Peter Ximenes no Carlos Malilaka hasoru Ministru Gastão Sousa iha nia gabinete hodi halo intervista esklusivu ho tempu ne’ebé limitadu.

Tuir mai rezultadu intervista husu (pergunta) husi jornalista no hatan (resposta) husi Ministru Obras Publiku.

Business Timor (BT): Sr. Ministru, ita bele esplika politika Ministeriu Obras Publiku husi mandatu kintu governu to’o iha mandate sestu governu nian ohin loron mak saida?

Gastão Sousa (GS): Diak, hau esplika uluk estrutura obras publiku nian depois mak to’o iha politika. Iha Kintu Governu iha ministeriu obras publikas deit no kria sekretaria estadu tolu mak hanesan Sekretaria Estadu Obras Publiku, Sekretariu Estadu Agua e Saniamentu no Sekretariu Estadu Eletrisidade, ba sira ne’e nivel politiku. 

Iha nivel tekniku ami iha diresaun haat mak hanesan diresaun jeral obras publikas ne’ebe responsabiliza ba iha estrada, ponte, planu urbanu, habitasaun, edifikasaun, dezenvolvimentu peskiza ne’ebe halai liu ba iha laboratorium. Diresaun Agua no Saniamentu ne’ebe hare liu ba oinsa ita bele fo bee ba ita nia populasaun, hare infranstrutura bee iha area urbana no area rurais, saniamentu baziku kona ba kualidade bee ne’ebe diak. Diresaun jeral elektrisidade ne’ebe hare liu oinsa mak ita bele fo ahi ba ita nia populasaun, no ida fali diresaun jeral administrasaun ne’ebe hare liu ba iha ministeriu, portantu ida ne’e mak iha kintu governu konstitusional.

Prioridade, ita-boot sira hare katak infranstrutura ne’e desde kuartu governu konstitusional mai iha kintu governu konstitusional, infranstrutura ne’e nudar prioridade primeiru. Tanba ne’e mak ita kolia kona ba infranstrutura ita hare ba iha infranstruturas hare ba estrada, hare ba ponte, hare ba oinsa mak ita bele salva ponte ne’ebe iha, hare ba edifikasaun, hare ba bee. Wainhira atu fo bee ba ita nia populasaun ita mos hare ba infranstrutura nia kanalizasaun ne’e los ka lae, fura bee oinsa no oinsa akomoda bee matan sira ne’e tama iha tanki rezervatoriu ida bele fahe buat sira nee hotu.

Se ita hare ba iha eletrisidade oinsa iha sentral hodi bele hamoris eletrisidade atu bele jere enerjia eletrika no jere tiha enerjia eletrika halo nusa bele lori ba Timor laran tomak tenke iha rede transmisaun ida. Iha tiha rede transmisaun, oinsa ita lori ba distritu ida, tenke hare ba iha rede distribuisaun no to’o iha ne’eba oinsa mak liga ba iha populasaun nia uma no mos tenke hare ba ita nia kliente sira ne’ebe iha.

BT: Kona-ba eletrisidade ita haree realiza ona no agora povu halerik mak kona ba estrada, Ministru bele esplika ba ita nia populasaun kona ba ida ne’e?

GS: Kona-ba estrada governu fo prioridade tebe-tebes ba Estrada. Tanba ne’e mak ita empréstimu.  Empréstimu ne’e tanba primeiru ita nia orsamentu ne’’ebe aloka tinan-tinan la sufisiente oinsa ita bele rezolve atraves empréstimus liu-liu atu halo ligasaun husi Dili ba munisipiu sira seluk no mos hare ba estrada nasionais sira ne’e. Tan ne’e mak iha fim do kuartu governu konstitusional iha institusaun multilateral ne’ebe fo emprestimu atu rehabilita ita nia estrada mak hanesan rehabilita estrada ligasaun Dili ba Baucau atraves husi Governu Japanes ne’ebe primeiru governu asina mak Dili – Baucau ho governu Japones  atraves JICA. Ida fali governu asina ho ADB (Asia Development Bank) mak agora halo dadauk husi Tibar ba Liquiça, Tibar ba Gleno no mos Manatutu ba Natarbora no ida fali Governu asina ho Banku Mundial atu hadia Dili ba to’o iha Ainaro.

Tanba sa mak governu hare ida ne’e importante, primeiru governu iha intensaun atu halo oinsa bele iha ring road hodi bele haleu Timor laran tomak maibe ho kualidade padraun internasional. Tanba ne’e emprestimu sira halo hodi bele mantein kualidade no dura maibe não quer dizer (la’os signifika katak-red) manutensaun laiha. Manutensaun tenke iha tanba buat hotu-hotu tenke iha manutensaun, kareta foun ida ita sosa mos to’o 5 mill kilomentrus tenke troka oli estrada mos hanesan. Ita bele halo estrada diak maibe nia manutensaun rutinas tenke lao nafatin hodi mantein nia kondisaun ne’ebe iha.

BT: Sr. Ministru tanba sa mak politika governu nian la tau orsamentu jeral ba iha infranstrutura liu-liu estrada tinan-tinan?  No ita halo  politika  empresta ne’ebe ema barak kestiona?

GS: Oke, empréstimu ne’e hanesan Dili ba Baucau, emprestimu ne’e laos hotu kedas mai husi governu japaun kontribui maibe governu (Timor-Leste) sempre iha nia fundu partilla ida ne’ebe tau hamutuk atu halo Estrada. Ne’e la signifika katak governu la tau osan iha fundu infranstrutura tanba ita iha fundu ida naran fundu infranstrutura ne’ebe governu aloka montante ida atu bele hare ba iha setor hotu-hotu hanesan setor agrikultura, bee, planu urbanu, edifisiu publikas, estrada, ponte, defeza no siguransa, atu halo supervizaun, halo dezeñu, turismu, aeroportu, portu.

Osan ne’ebe tau iha ne’eba bele la sufisiente hodi kobre nesesidade ne’ebe povu hakarak tanba povu agora hakarak ne’e estrada tenke diak maibe orsamentu ne’ebe ita iha ne’e la sufisiente atu atende buat ne’ebe povu hakarak. Povu nia espetativa ne’e ohin hakarak lalais uitoan ita bele asesu estrada atu povu hakarak liu tanba ita hatene katak ita nia oan sira ne’ebe hela iha administrativu balu atu ba eskola deit tenke la’o kilomentru rua ou tolu hafoin bele ba eskola. Adves ita nia inan sira atu mai partus mos tenke lao foin asesu ba ambulansia tanba ambulansia atu to’o iha ne’eba atu tula mai mos ladiak tanba estrada ladiak.

Tan ne’e mak ami iha kooperasaun ida ho governu Australiano oinsa tinan ba tinan ita bele rezolve halo manutensaun rehabilita estrada rurais, ida tanba ita nia populasaun maioria nee moris iha area rurais tanba ne’e mak ami sempre fo atensaun husi linha Ministeriu Obras Publikas nian ami halo orsamentu ida para halo manutensaun ho rehabilita estrada rurais maibe ital abele rejolve buat sira nee hotu.

Saida mak ami halo? Ami tenke iha planu mestri ida hodi bele lao tuir master plan ne’e se lae ita lahatene ida ne’e mak preoridade tan ne’e ita tenke preriotiza ida ne’e mak halo uluk , ida ne’eba mak halo uluk hodi tenta atu rejolve pelumenus estrada nia kondisoens minimas atu transporte publiku ne’e bele lao hodi ita nia populasaun ne’e bele asesu ba iha saude, asesu ba iha eskola, asesu ba merkadu, no asesu ba iha buat seluk ne’ebe populasaun hakarak.

BT: Ita bele temi osan empréstimu  hodi halo estrada Dili Baucau, Tibar – Liquiça, Tibar – Gleno no Dili – Ainaro, nia montante orsamentu? 

GS: Kona-ba orsamentu emprestimu hau sei bolu ita-boot sira no sei fo briefing ba ita-boot sira kona ba wmprestimu nee oinsa hodi fo detalladus. Ami sei fo dadus ba iha ita-boot sira bele mai foti iha hau nia asesor kona ba estrada kilometru hira, kompania hira mak kaer, ninia progresu fisiku to’o iha ne’ebe, ha’u sei fo informasaun kompletu ba ita-boot sira (jornalista) tanba parte ida ne’e fo informasaun ba ita-boot sira katak ida ne’e governu halo dadauk.

Laos estrada sira ita halo iha Timor Leste la’os deit depende ba iha empréstimu laiha. Hanesan estrada Dili laran ita halo rehabilitasaun puramente orsamentu jeral estadu mos hanesan estrada Lospalos ba Iliomar mesmu que atraza maibe ida ne’e orsamentu jeral estadu, Lospalos ba Tutuala ne’e mos orsamentu jeral do estadu, Ermera ba Hatulia, Aitutu ba Same ne’e orsamentu estadu no ita nia setor privadu rasik mak kaer.

Hau komprende teb-tebes katak ita nia sosiadade hakarak tebe-tebes tenke lalais, hakarak halo ohin semana ida tenke uza maibe ita tenke hare ba iha kondisaun real ne’ebe mak ita infrenta primeiru tenke hare mos kapasidade finanseiru no tekniku ita nia emprezariu sira. Hau la dehan katak sira laiha kapasidade maibe tuir populasaun hakarak lalais konserteza sira labele halo lalais tuir ita nia populasaun nia hakarak. Ne’ebe, kestaun uluk ita halo kanu ida iha Shan Tai Ho Colmera, altura kuandu ke’e buat hotu paradu iha ne’eba kareta liu mos ladiak maibe to’o no fin buat ida sai diak.

Hau la’os dehan ida ne’eba atu minimiza ona bee iha Dili laran laiha maibe pelumenus ita halo netik buat ruma ba atu minimiza impaktu kuandu udan iha nee, alende iha Audian nian kuandu ita halo rehabilitasaun no antes atu halo rehabilitasaun iha Audian bee ida que sai ita la hatene tuir oinsa, depois rehabilita ita hare menus dadauk ona. Tan ne’e governu halo tuir kapasidade ne’ebe iha no mos kapasidade setor privadu nian tanba ita labele hein deit ita nia setor privadu laos penonton deit iha ne’e lae, tenke fo mos oportunidade ba sira atu sira mos bele. Maibe mak ne’e, tenke aproveita oportunidade ne’ebe iha atu hasae setor privadu nia kapasidade tantu tekniku no mos finanseira.

Hau sempre fila-fila fo apelu ba ita nia emprezariu sira labele hetan projetu fa’an fali projetu hodi hetan persentajen, no iha ne’e mak sosiadade sivil kestiona kualidade projetu porque hau hetan projetu ida fo ba ita boot no husu 10% ida ne’e kualidade projetu labele garantia ona. Mais ita halo fiskalizasaun katak ita-boot (kontraktor) tenke manan tanba projetu ida ita boot halo didiak 100% ita boot manan ona 100 millaun ne’e ita boot nian ona tanba tuir regras ne’ebe que iha.

BT: Ministru, hakarak husu kona-ba estrada Tibar ba Liquiça ema barak kestiona maske kompania San Jose mak halo maibe to’o agora seidauk remata, bele esplika uituan hodi nune’e publiku bele komprende?

GS: Oke, hau hatene buat ne’e kleur tanba dia quinze (15) fulan oin kontratu hotu. Hau ba esplika parlamentu husi Komisaun E bolu hau ba esplika kestaun ne’e. Iha hau nia intervista iha televizaun esplika ona. Esplika mos ba iha primeiru ministru tanba sa atrazu ida nee akontese. Primeiru projetu ida normalmente imprestimu ne’e governu tenke halo kompensasaun ba uma ka aihoris ne’ebe atraves afeita. Tuir lolos governu tenke kompensa hotu para depois asina kontraktu, ativu kontas hotu fo vista ba autorizador ita entrega ba iha kompañia ne’e no ita boot nia projetu husi nee to’o iha ne’eba halo deit. Tantu ida ne’e atrazu ida governu halo tanba ita la kompensa iha tempu ne’e tuir lolos ita kompensa.

Segundu kompañia ne’ebe mak manan konkursu nee nudar konkursu internasional ne’ebe halo husi komisaun nasional aprovisionamentu selesaun ida que rigorozu (ketat) tebe-tebes no fim to’o hetan kompañia ida ne’e. Depois to’o agora projetu seidauk remata tanba mobilizasaun ekipamentus maksimal tantu, depois nia implementa projetu nia la halo mão de obra tuir buat ne’ebe diside hotu ona iha kontratu. Tanba ne’e mak iha fulan ida liu ba hau rasik asina surat ida ba nia fo xamada atensaun ida ne’ebe maka’as teb-tebes karik wainhira la halo tuir loloos ami sei hapara kontaktu.

Ida fali mos tuir lolos obra ne’e hahu husi São Paulo nian to’o iha Liquiça maibe como ita atu konstroi Portu Tibar ne’ebe agora konkursu lao hela, entaun ita hare katak Portu Tibar ne’e sei sai portu ida ne’ebe boot ne’ebe sirkulasaun kareta barak tebe-tebes no mos ho kareta ne’ebe pezo boot teb-tebes. Tan ne’e ami muda ninia dezeñu husi Portu Tibar mai to’o iha rotunda Dili nian ami muda dezeñu ida ketak no ami haruka para servisu ne’ebe nia hahu husi rotunda Tibar. Tanba ida ne’e atu tama ba iha projektu ida seluk nomos ami halo husi rotunda Tibar mai iha estatua Sao Paulo no liu husi foho leten tun fila fali ba to’o iha portu Tibar nia oin ne’eba ho kareta rua nia fatin ida ba  no ida mai. Tan ne’e mak sira komesa obra husi sorin ne’eba deit, tantu atrazu sira ne’e iha ami nian konsulta ida ne’ebe iha reprezenta governu iha terenu no ami mos iha jestaun projetu ne’ebe tenke ba hare nafatin. Ami husu nafatin nia atu kumpri nafatin kontratu, situasaun ida ne’e iha parlamentu ami ba esplika ba sira tanba sa atrazu ida ne’e.

BT: Alende estrada, liga mos ba iha ponte sira to’o  oras ne’e, ponte hira mak ministeriu obras publiku identifika ona, hira mak hadia ona no hira mak tama ona ba iha faze estudu viabilidade hodi bele hadia iha tempu badak no futuru?

GS: Oke, intermos de ponte tuir planu sestu governu konstitusional iha ne’eba hakerek hanesan ne’e dar inicio de rehabilitação 450 pontes, katak hahu inisia ba ponte 450, ne’e quer dizer mandatu governu ita tenke halo hotu 450 pontes maibe ami konstroi ponte lubuk ida ona hanesan ponte Bee Lulik, Ponte Dilor, Ponte Comoro, Ponte Daudere, Ponte Ai-asa, Ponte Lebaloa, Ponte Boboli no ita hare proposionalidade ponte no estrada governu fo atensaun liuba estrada, laos signifika la fo atensaun ba iha ponte.

Tanba ita hare osan ne’ebe aloka ba iha estrada no ponte, estrada nian boot liu no ponte nian osan ida ne’ebe ki’ik maibe intermos de estudu ponte Lalia estudu kompletu hotu ona ligasaun Loi – Hunu, rai Mundubera (Viqueque), ponte balun iha Suai ne’ebe uluk uza ai deit  komesa atu halo estudu tanba ami mos hanoin atu halo rehabilita estrada husi Salele to’o mai iha Zumalai. Estrada husi Salele mai iha Zumalai estrada ida desde ita ukun rasik an tiha ona to’o agora laiha manutensaun, tan ne’e iha tinan ida ne’e governu fo atensaun ba iha ne’eba tanba husi Dili ba Suai sempre lori oras hitu ka walu nia laran.

BT: Durante halo servisu iha baze liu liu estrada no ponte sira,  problema saida mak durante ne’e ministeriu obras publiku hasoru?

GS:  Kona-ba problema durante ne’e,  primeiru parte husi Governu Obras Publiku rasik, uluk hau dehan rekursu humanu la sufsiente atu kobre Timor laran tomak. Uluk ami iha rejiaun lima, Rejiaun Baucau kobre Munisipiu Baucau, Lospalos, Viqueque difisil la halimar atu halo monitorizasaun ba iha projetu. Tanba ne’e mak ami deside katak iha munisipiu ida tenke iha obras publiku liu liu estrada nian tenke iha departamentu ida iha ne’eba, no ami agora iha dadauk ona ho tan rekrutamentu ne’ebe halao iha tinan kotuk ami tenta marka prezensa iha fatin, mesmu balun seidauk funsiona diak. 

Problema segundu ne’ebe sempre levanta kestaun ida ne’e beibeik ho eis Primeiru Ministru Xanana momentu ne’eba nudar ministru no mos ho Primeiru Ministru agora Rui Araujo ita nia ekipamentus ne’ebe atu fo apoiu ba iha staf sira atu halao fiskalizasaun no monitorizasaun projetu, tinan ida ne’e ami tenta sosa kareta hodi bele halao servisu. Tanba ita ba fiskalizasaun ita sae kontaktor nia kareta, bele laiha buat ruma mais sempre kria imajen katak konflitu interese ne’e sempre iha ne’eba tanba ne’e mak ami tenta se bele ami ba ho ami nian rasik hodi halo fisklizasaun no monitorizasaun tanba imajen obra publiku nian bele ladiak iha sosiadade nia matan. Problema seluk mak konaba eskritoriu iha munisipiu sira ne’eba mesmo aloka ona mai ami maibe seidauk iha ekipamentu diak  ne’ebe hodi halo servisu hanesan komputer, meza. Tan ne’e mak ohin hau fo despasiu ida ba iha diretor jeral sira katak atu realiza visita ida ba iha munisipiu sira atu hodi hare realidade saida mak ita infrenta iha munisipiu.

BT: Tanba tempu, ikus liu Sr. Ministru bele fo liafaun ida rua ba ita nia komunidade sira kona ba servisu ministeriu obras publiku nian?

GS: Portantu hanesan ne’e, mehi ita nia komunidade hotu-hotu hakarak hetan estrada diak, laos komunidade deit maibe hau mos hakarak hetan estrada diak maibe kbiit ne’ebe mak ita iha mak ida ne’e, realidade mak hatudu dadauk ne’e no ita espera katak tenke iha kolaborasaun ba malu hanesan governu, setor privadu, media, sosiadade sivil, ita hotu fo hanoin ba malu se buat ruma lao lalos fo hanoin ba malu atu ita bele kurizi ita nia an hodi lao ba oin.

Agora ba iha setor privadu se  iha projetu tenke halao ho responsabilidade no tenke hanoin katak osan ne’e laos Gastão nian la’os kompañia ne’eba nian, osan ne’e povu nian. Tanba to’o ikus se mak sei fo justisa ba ita, povu mak sei fo justisa, laiha tan ema seluk atu fo justisa ba ukun nain sira ho ema ne’ebe hetan oportunidade halo obra ne’e maibe advezes halo ladiak. Hau espera katak neineik ita sei hetan kualidade ida diak tanba Primeiru Ministru Rui iha programa sestu governu konstitusional manutensaun ne’e importante tebe-tebes ba asset governu nian.

Tan ne’e ami forma ekipa ida deskuti ona no sei ba iha Ministru Xanana hodi bele hare manutensaun ne’e ba oin tanba ita gasta osan barak la halimar maibe manutensaun laiha. Tanba ne’e mak kestaun dehan halo ohin fulan oin aat fila fali ona, tanba sa ita labele rezolve situasaun ida ne’e no responsabilidade laos hau nia mesak deit ita hotu-hotu nia responsabilidade fo hanoin ba malu hodi bele hadia situasaun ida ne’e. (*BT)

Business Timor

Sem comentários: