sexta-feira, 8 de abril de 2016

Investimentu tenke aselera kresimentu ekonómika iha Timor-Leste ba tinan 2016 - BAD


Aumentu hosi investimentu públiku ho privadu sei bele sai hanesan aselerasaun ba kresimentu ekonómika iha Timor-Leste ho 4,5% tinan ne’e no 2017 ho 5,5%, tuir relatóriu hosi Banko Aziátika ba Dezenvolvimentu (BAD).

Tuir relatóriu Perspetiva ba Dezenvolvimentu Aziátika ne’ebé BAD fó sai mos kona-ba inflasaun iha Timor-Leste ne’ebé sei mantén moderada ba to’o tinan rua oin mai, ronda 2% durante 2016 no sei sai ba 3% iha tinan oin, tanba efeitu deflasionáriu hosi folin krude ne’ebé tun nomós dolár ne’ebé bot tebes.

Maski iha sinál pozitivu nomós “perspetiva ekonómika ne’ebé di’ak”, maibé Shane Rosenthal, responsável BAD iha Timor-Leste haktuir kona-ba Timór ninia nesesidade hodi “hatan ba folin mina ne’ebé tuun, hanesan buat ida ne’ebé hametin nesesidade hodi diversifika ekonomia” timor-oan nian.

“Populasaun Timor-Leste ne’ebé aumenta, sai hanesan oportunidade reál hodi hasa’e tan perspetiva kresimentu ba prazu naruk liu hosi investimentu ba iha kapitál umanu nomós insentiva sira atu halo parte barak liu tan ba iha merkadu serbisu nian”, konsidera Shane Rosenthal, no sita iha komunikadu BAD nian ida.

Iha ninia relatóriu, BAD ko’alia kona-ba motór investimentu públiku no privadu, hateten kona-ba projetu hirak ne’ebé hanesan parseria públiku-privada ba portu foun Dili nian ne’ebé sei investe ho osan besik milloens 290, “ekivale ba 19,8%, hosi PIB” valór metade hosi privadu nian.

Ezekutivu sira mos sei harii infraestrutura bot seluk, ho projetu investimentu privadu, inklui fábrika simente foun ida ho valór besik to’o dolár milloens 400.

Iha parte negativu, hanesan impaktu iha finál 2015 no inisiu 2016 hosi fenómenu klimatériku El Niño, ne’ebé afeta kolleita sereais, tanba ne’e maka tenke aumenta tan importasaun.

Maski nune’e kolleita kafé ba tinan ne’e sei bot liu fali tinan 2015.

Haree ba nivel reseita, BAD haktuir katak Orsamentu Estadu hamenus previzaun ba volume produsaun mina. Tanba ne’e maka ko’a tiha reseita mina entre 2016 to’o 2022 ba 56,4% lahanesan ho 2015. 

“Ida ne’e hamenus estimativa hosi rendimentu anuál sustentável hosi Fundu Petrolífera, ba milloens 544,8 ka ho valór milloens 638,65 iha 2015”, tuir dokumentu fó sai, no valór refere kalkula ho “folin médiu mina nian ho dolár 71,2 kada barril, lakonta ho folin mina ne’ebé tuun desde meadu 2015”. 

Maski sei atu halo reforma no hala’o daudaun, BAD konfirma katak sei laantesipa reseita la’os petrolófera siknifikativa ba prazu badak, tanba kontinua hatudu ho media menus hosi 11% PIB nasionál iha 2016 no 2017.

Iha relatóriu ne’e, ezisti mos referénsia kona-ba “dividendu demográfiku”, tanba timor-oan 42% maka joven liu fali hosi ninia nasaun, tanba ho idade 16.

“Bainhira jovens sira barak maka populasaun laborál Timor-Leste nian mos kontinua aumenta, kada tinan hosi 2015 to’o 2050 bele to’o 2,8%”, tuir dokumentu fó sai, hodi hatutan mos kona-ba dezafiu no potensiál hosi dezenvolvimentu kapitál umanu.

Asesu bot ba kuidadu saúde no edukasaun hetan ona susesu desde ukun-aan, tanba mortalidade infantile hahú menus hosi 2003 to’o 2009 no matríkula ba eskola primária hahú sa’e hosi 65,6% iha 2007 sa’e ba 91,9% iha 2013.

"Problema nutrisaun ba labarik sira kontinua aumenta no avaliasaun hosi rezultadu aprendizajen hatudu katak presija atu hametin liu tan ensinu pré-eskolár no báziku", tuir nota BAD.

Relatóriu ne’e mos konsidera katak dezenvolvimentu hosi setór privadu tenke kontinua sai hanesan prioridade ba Governu Timor-Leste, ho “reforma ambisiozu hodi hadia ambiente ne’ebé di’ak ba área negósiu no estimula dezenvolvimentu setór finanseira molok tama ba eleisaun nasaun, iha meadu 2017”.

Desde Timor-Leste sai membru BAD iha 2002, simu ona subvensaun hosi Fundu Fidusionária ba Timor-Leste (dolár milloens 52,8(, lima hosi FAD, Fundu Aziátika ba Dezenvolvimentu (milloens 85); no projetu asisténsia téknika 41 (milloens 35,82).

Simu mos empréstimu lima ho valór milloens 101,78, hamutuk ho doasaun FAD haat (milloens 75) no projetu asisténsia téknika sanulu (milloens 24,64) ne’ebé oras ne’e daudaun ativu.

SAPO TL ho Lusa 

Sem comentários: