sexta-feira, 5 de agosto de 2016

SOSIEDADE SIVIL KOALIA ISU ASEAN…!!!


Jornal Nacional, editorial

Sosiedade sivil sira iha Association of South East Asian Nation (ASEAN) nian hala’o Konfrensia Internasional iha Dili hodi koalia isu sira relevante sosiedade sivil nian iha país sira iha regiaun ASEAN nian infrenta durante nee.

Konfrensia sosiedade sivil ASEAN nian durante loron tolu (3-5) sei koalia asuntus barak realsionadu ASEAN nian, li-liu asuntus direitus humanus,  mudansa klimatiku, jeneru, saude, setor Agrikultura, fronteira maritima Timor Leste Australia, disputa tasi South China Sea entre Vietnam, Filipina ho China no mos Timor Leste nia adezaun ba ASEAN.

Timor Leste sente orgulhu ida, tamba seidauk sai membru permanete ASEAN maibe hetan ona konfiansa husi sosiedade sivil ASEAN nian hodi sai uma nain, organiza konfrensia internasional sosiedade sivil ASEAN nian.

Forum sosiedade sivil ASEAN durante loron tolu nee, ba Timor Leste bele sai nudar sasukat ida ba kapasidade no hatudu pontensia nebe nasaun nee iha atu bele manan konfiansa maluk sosisedade sivil ASEAN nian apoia ba adezaun Timor Leste ba ASEAN.

Organizasaun regiaun ASEAN nee ohin loron iha membru nasaun 10, Indonesia, Malaysia,Singapura, Thailandia, Vietnam, Cambodia, Laos, Myanmar, Brunei no Filipina, Timor Leste sei sai nasaun observer member.

Timor Leste nudar país foun nebe moris iha seklu 21 nee konsiente katak liberdade nebe Timor Leste hetan konta ho kontribuisaun, sakrifisiu  sosiedade sivil nasaun seluk nian, inklui sosiedade sivil ASEAN nian.

“Ho faktu ida ne’e  ami forma ami  nia soberania restaura liu husi ativismu sosiedade sivil nian, balun  ne’ebé prezente  iha aula  ida  ne’e ami la iha duvida katak, papel Sosiedade Sivil nian iha forma distinu nasaun seluk,” Rui Maria de Araújo, Jornal Nacional Diário edisaun 03/08/2016.

Laiha duvida, kontribuisaun sosiedade sivil durante tempo luta ba ukun rasik an Timor Leste nian boot teb-tebes, li-liu manifestasaun kontra okupasaun rezime militar iha rai doben ida nee.

Konferensia sosiedade sivil ASEAN nian nebe halao iha Timor Leste nee importante hodi  fo naroman siginifkativu ba Sosiedade Sivil Timor-Leste (TL) hodi fornese planu ne’ebé diak ba Governu.

Sosiedade sivil sai hanesan parseiru importante governu nian iha prosesu konstruksaun nasaun no konstruksaun estadu. Sosiedade sivil nudar liman rohan governu nian hodi ajuda halo dezenvolvimentu.

Maske Timor Leste nasaun foun maibe sai nasaun ida nebe exemplar ( menjadi contoh) intermos respeitu ba direitus humanus iha ASEAN. Timor Leste nasaun ida nebe ho berani tebes respeita direitus humanus nee iha konsitituisaun artigu 29 alenia 3 konaba direitu moris nebe forsamente realsa defende direitus humanus no laiha lei pena de morte.

Baseia ba konstituisaun nee, Timor Leste konsisten hamutuk ho nasaun sira seluk iha ASEAN, li-liu Kombodia ho Filipina  nebe retifika resoluzaun Nasoens Unidas  nian konaba moratoriu,  pena de morte iha tinan 2007.

Agora duvida mak oinsa ASEAN bele respeita direitus humanus?, tuir relatoriu ONU nebe kolaia knaba rezeita pena de morte, iha nasaun tolu deit Kambodia, Filipina no Timor Leste nebe la adopsia pena de morte iha lei nasional, nasaun ASEAN seluk, lae, kontinua implementa lei pena de morte iha lei nasaional.

Ne’ebe hakarak ka lakohi, intermus respeita direitus humanus iha nasaun membru ASEAN, Timor Leste diak liu duke nasaun membru ASEAN sira seluk.*

Sem comentários: