sexta-feira, 3 de março de 2017

PAPÉL PARLAMENTO NASIONAL HODI PROMOVE LIBERDADE DE IMPRENSA NO LIBERDADE EXPRESAUN

Mundo tomak rekoñese katak media importante ba boa-governasaun no demokrasia. Demokrasia atu funsiona ho diak presiza sidadaun no sosiedade bem informadu.

Media nia knar mak atu informa sidadaun no sosiedade tomak, hodi sidadaun bele hetan participasaun sívica ne’ebe ativu no ho kualidade, nune’e bele kontribui ba boa-governasaunu no demokrasia.

Hodi media bele hala’o ninia knar atu informa sidadaun no sosiedade, nasaun ida presiza assegura metin prinsípio de liberdade de imprensa no liberdade expresaun. Grau de liberdade no protesaun ne’ebe media hetan ne’e determinante tebes ba nia performance hodi responde ba nia papel iha contexto boa-governasaun no demokrasia. Ba ida-ne’e, PARLAMENTO IHA PAPÉL IMPORTANTE LIU IHA AREA IDA-NE’E, LIU HUSI KRIASAUN DE AMBIENTE POLÍTIKU NO LEGAL NE’EBE DIAK, HODI PUBLIKU BELE HETAN INFORMASAUN HOTU NE’EBE PRESIZA HODI FOTI DESIZAUN NO ESKOLHA NE’EBE FUNDAMENTADU.


Knar Parlamentu ita bele fahe ba parte rua: REGULAR/ LEGISLAR no MONITORAR.

LEGISLAR ka REGULAR

Tamba sa tenki lejisla?

Lejisla hodi assegura kumprimentu prinsípius internacionais no konstitusionais konaba liberdade de imprensa no liberdade de expresaun, ne’ebe konsagradu liu-liu iha:

Artigo 19 da Declaração Universal dos Direitos do Homem;

Artigo 19 da Pacto Internacional dos Direitos Civis e Políticos;

Constituição da República

Lejisla atu assegura mos independénsia no funsionamentu efikáz autoridade reguladora ba komunikasaun sosial:

Wainhira Parlamentu lejisla ba matéria ida-ne’e, liu-liu husi lei da comunikasaun sosial, Parlamentu Nasional buka atu aseguara katak lei ne’e bele lori mai kuadru legal ida ne’ebe adekuadu no eficaz hodi implementa iha prática liberdade de de expresaun, liberdade de imprensa no direito ba informasaun. Ne’e inklui buat barak, nomeadamente prinsípius ka regras tuir mai ne’e, ne’ebe ami iha Parlamentu Nasional buka atu hatama iha lei ne’e:

- Direitu atu hatene / direitu ba informasaun husi públiku:

Ne’ebe buka assegura liu husi dever media sira atu fó informasaun ho kualidade no objetiva. Ba ida ne’e ita buka atu impõe iha lei padraun minimu de qualidade jornalístika no padraun mínimo de qualidade no kadeia ka hierarkia de responsabilizasaun redasionál ba órgaun media sira.

Perspetiva lei ne’e katak liberdade de imprensa la bele sai hanesan liberdade jornalistas, editores no média-nain de’it, maibe tenki inklui mos públiku nia direitu

- Equilibriu entre direito ba informasaun no direito ba privacidade

Tenki iha ekilíbriu entre públiku nia direitu ba infrmasaun no indivíduo nia direito ba privasidade, mesmu que ema famosu nia vida privadu tenki sakrifika tamba vizibilidade husi nia knar públiku. Atu determina ekilíbriu ne’e entre direitu lejítimu públiku nia atu hetan informasaun no simples kuriosidade públiku nia, ne’e responsabilidade média uluk kedas, maibe no fim, se karik presiza, n’ee judisiáriu ida independente nia responsabilidade

- Liberdade de expresaun:

Ne’ebe assegura liu husi evita atu impõe restrisaun, a-naun-ser restrisaun sira ne’ebe rekoñesidu no admitidu iha lei internacional, liu-liu artigo 19 Deklarasaun Universal Direitos do Homem

Asegura mos liu husi rekoñese media nia direitu atu kritika, expresa nia opiniaun no fo sai notísia, sein reseiu ba perseguisaun nem kastigu.

Tambá ne’e mak Parlamentu Nasional la kriminaliza difamasaun, hodi labele lori jornalista no redasaun media sira atu auto-sensura, tamba tauk consequensia kriminál. Maibé ida-ne’e la hamenos ezijénsia de responsabalidade jornalista no órgaun média sira hodi kaer metin prinsípio objetividade no verdade

- Pluralismo:

Asegura pluralismo de imprensa, katak média ne’e, média ida ne’ebe variada ka diversificada, hodi garanti asesu ba ator social no politiku sira hotu, no mos garanti espasu ka asesu ba diferentes pontus-de-vista no opiniaun

- Regulasaun:

Étika no disciplina no aspetu sira seluk konaba regulasaun exersísio jornalismo entrega ba orgaun independente hodi evita interferénsia poder polítiku nian liu husi Konselho de Imprensa.

- Lisensiamentu:

Lisensiamenti no rejisto órgaun média sira la bele sai fali meios hodi Governu ka Estadu atu influensia ka sensura média. Maibé idane´e mos atu assegura controle Estado liu husi Órgaun independente ida nebe´e ita hanaran Konselho de Imprensa atu hare konaba kumprimento de rekizitus hotu iha kriasaun no funsionamentu imprensa tuir lei, hodi garante kualidade informasaun no kualidade media nian.

- Propriedade meios de comunikasaun social:

Média nais sira tenki rekoñese katak sira nia dever ka kometimentu atu informa ho kualidade tenki pelumenus hanesan sira nia nesesidade manan osan/lukru husi investimentu

Invetimentu internasionál iha area media nian bele diak, maibe la bele sai perigu ba pluralismo de conteúdu, liu-liu ba konteudu lokál.

Tenki iha transparénsia konaba órgaun media sira, hodi fo sai informasaun ba públiku konaba nain sira no liña editorial

Medidas sira-ne’e no medidas sila seluk iha lei Komunikasaun social funsiona ka lae? Eficaz ka lae? Ita nia lei sei foun hela, ita seidauk iha elementus suficiente hodi identifica problemas de implementasuan iha terreno hodi komesa hanoin konaba medidas atu hadia lei ne’e.

Hodi buka komprende efikásia lei ne’e Parlamentu tenki halo akompanhamentu lei nia implementasaun, inklui diploma regulamentar sira, funsionamentu Consellu Imprensa, etc.

Halonusa mak Parlamentu bele halao knar ida-ne’e? Maneira efikáz liu, tuir ami nia haré, liu husi kolaborasaun no diálogu ho Governu no associasaun jornalista no media sira no representante públiku consumidor. Ne´e to´o agora seidauk akontese.

MONITORAR (através da sua Comissão especializada)

Monitorizasaun ida-ne’e nia finalidade mak saída? Monitoriza tamba-sa?

Monitoriza hodi haré katak:

- Princípios no regras tuir Lei Komunikasaun Social kumpri hela ka lae?

- Obstakulus saída mak iha?

- Medidas koretivas saída mak presiza?

- Lei ne’ebe vigora hela konsegue cumpre nia funsaun hodi assegura liberdade de imprensa, hodi halo com que média bele kumpri nia knar de promosaun da boa-governasaun e transparênsia? Ou será ke falta buat ruma

Parlamento iha mos knar importante particular konaba média públiku sira.

Iha área ida-ne’e importante liu atu garante katak órgaun komunikasaun social públikujornalistka no editorialmente independente, la sofre influénsia nem interferénsia polítika. Né’e ita konsegue liu husi:

- Nomeasaun dirijente no konsellu administrasaun média públiku sira tenke baseia ba kritérius transparentes, baseia ba méritu, profesionalismu e experiénsia indikutível, integridade no independénsia.

- Dirijente sira-ne’e tenke hetan seguransa jurídika konaba nia mandatu, katak labele hapara sira de repenti tamba de’it vontade polítika ukun-na’in sira;

Halonusa mak Parlamentu bele halo knar monitorizasaun?

Liu husi akompañamentu, apoio no enkorajamentu atividade organizasaun sira ne’ebe dedika an ba monitorizasaun liberdade de imprensa no expresaun. Né inklui Consellu de Imprensa no Assosiasaun jornalista sira no asosiasaun média nain sira. Parlamento tenke kria kanal de diálogu regular ho organizasaun sira-ne’e, hodi simu sira-nia pontu de vista no opiniaun konaba problemas no solusaun.

Ne´e mak hau nia lia fuan badak kona ba tema PAPEL PARLAMENTO NASIONAL HODI PROMOVE LIBERDADE DE IMPRENSA NO LIBERDADE DE EXPRESAUN.

Hau hein katak, ita hotu bele kontinua hafahe informasaun kona ba liberdade de imprensa liberdade de expresaun atu habelar no haforsa demokrasia ba bebeik iha ita nia rai.

OBRIGADA BARAK

A Presidente da Comissão A do Parlamento Nacional:

Deputada Carmelita Caetano Moniz

Sem comentários: