terça-feira, 26 de setembro de 2017

Kankru Susun Númeru As Iha TL

DILI, (TATOLI) – Xefe Departamentu Sirurjiaun Ospitál Nasionál Guido Valadares (ONGV), Alito Soares informa, iha Timor-Leste (TL), feto barak liu aprezenta moras kankru susun hosi tinan ida ba tinan seluk ho númeru ne’ebé avansadu tebes.

“Dadus hosi 2015 moras kankru besik porsentu 50 resin, 2016 sa’e tan ba porsentu 60 resin no 2017 sa’e liu tan ba porsentu 90 resin signifika moras kankru susun aumenta nafatin,” Alito Soares ba jornalista sira hafoin workshop kona-ba hadi’a koñesimentu no detensaun sedu ba moras kankru susun iha TL, iha Ospitál Bidau, Tersa (26/9).

Nia husu atu ba públiku bainhira iha ona sintoma imediatu halo konsulta hodi halo tratamentu lalais tanba moras fó perigu ba vida.

Enkuantu, Profesór Christobel Saunders, espesialista RACS ba kankru susun husi Universidade Osidentál Austrália dehan, programa edukasaun moras kankru susun iha TL inklui detensaun sedu, servisu diagnóstika, tratamentu no kuidadu paliativu dala barak limitadu eh la iha maibé importante mak grupu HALIKU iha inisiativa voluntáriu atu implementa kona-ba edukasaun kankru susun.


Sorin seluk, Jerente Fundasaun Alola ba programa Saúde Inan no Oan, Maria Guterres, reforsa katak presiza mós edukasaun ba iha família kona-ba moras kankru nian.

“Ita la ‘ ós atu hadi’a rezultadu saúde, tau matan ba ema moras kankru nian, maibé ita mós presiza fó edukasaun no apoiu ba sira-nia família.” reforsa nia.

Kampaña sensibilizasaun públiku kona-ba detesaun sedu ba kankru susun,  fó kapasitasaun ba pesoál saúde sira hodi bele hala’o formasaun ba saúde susun nian no detesaun sedu.

Ho kompromisu ne’e, projetu ne’e reprezenta pasu boot ida ba Governu Timor-Leste ho apoiu husi parseiru nasionál no internasionál sira iha area saúde atu bele hadi’a rezultadu ne’ebé signifikante ba kankru susun inklui mós ba  saúde no bem estar feto sira iha Timor-Leste.

Atu prevene moras kankru susun mak tenke identifika sedu, kuandu moras ona tenke ba lalais ba fasilidade saúde atu bele hetan tratamentu. Tanba moras kankru ne’e nia abut ba órgaun seluk, entaun presiza deteta liuhosi laboratóriu patolojia, enkuantu, dadus kona-ba mortalidade moras kankru seidauk klaru atu bele hateten hira mak mate no hira mak sei moris.

Jornalista: Zezito Silva | Editór: Manuel Pinto

Sem comentários: