sábado, 7 de outubro de 2017

LabNas Seidauk Bele Identifika Kuantidade Beneno Iha Aihan Importa

Diretor Ezekutivu Laboratorium Nasional (LabNas), Ismael Barreto hateten laboratorium iha kapasidade halo teste hodi identifika hahan livre ou kontamina husi formalin, maibe seidauk bele halo analiza kona ba kuantidade beneno (formalin) ba iha aihan.

Nia hateten, sira iha lina koordenasaun diak ho servisu diresaun vigilansia sanitaria no AIFAESA hodi foti sampel husi aihan ne’ebe deskonfia kontaminadu hodi halo analiza. 

Kona ba rezultadu husi analiza sira ne’ebe halo, nia dehan ne’e kompetensia husi Ministeriu Saude no AIFAESA nian atu fo sai ba publiku kona ba aihan sira ne’e bele konsumu ou labele. 

“Atu hatene deit aihan sira ne’e iha formalin ga la’e, maibe atu hatene kuantidade lolos formalin iha aihan, ne’e ami seidauk iha kapasidade,” nia hateten, iha servisu fatin Bidau, Dili. 

Nia dehan, ba kazu nesesidade ruma sira haruka ba laboratorium iha Indonesia Badan Pom hodi halo analiza no haruka fali mai nia rezultadu atu halo estudu.

Nia hatutan, agora dadaun sira halo hela investementu ba iha ekipamentus hodi bele hasa’e nivel analiza husi kualitativu ba iha kuantitativu, liu –liu atu hatene kuantidade beneno ne’ebe kontamina iha aihan.

Entretantu, Dekano Fakuldade Saude Publiku Universidade da Paz (UNPAZ), Martinus Nahak hateten kualidade aihan sai hanesan fator ida ne’ebe durante ne’e kontribui ba iha problema saude publiku nian, liu –liu moras kronika lahada’et sira komesa aas beibeik no ema barak mate ho idade ki’ik. 

Nia hateten, importante tebes governu atu dezenvolve kapasidade laboratorium nasional nian hodi halo teste ba kualidade aihan importa sira, tanba kuaze 99% aihan mai husi Cina, Vietnam, Indonesia no nasaun seluk. 

“Ema agora depende deit ba aihan sira ne’ebe baratu hanesan ayam potong, maibe lahatene ne’e diak ba saude ga la’e, maibe ida ne’e mak ita konsumu agora,” nia preokupa. 

Nia dehan, atu kore aan husi depedensia ida ne’e governu tenke dezenvolve duni laboratorium ida hodi teste kualidade aihan hodi informa ba publiku kona ba hahan ne’ebe bele konsumu no bele importa mai iha Timor Leste.

Alende ne’e, servisu saude publiku mos tenke halo sosializasaun liu –liu fahe informasaun ba iha komunidade kona ba dieta saudavel no aihan ne’ebe seguru no saudavel ba iha saude.

Hatan ba kestaun ne’e, Ministru Saude Dr Rui Maria de Araujo hateten iha tinan 10 nia laran laboratorium nasional nia kapasidade aumenta maka’as intermus rekursus humanus, kualifikasaun, ekipamentus no politika asistensia, maibe iha parte balun mak tenke hadia liu –liu jestaun ba stok nian. 

Nia rekonese, iha kestaun balun ne’ebe presiza apoia nivel politika nian mak manutensaun ba iha ekipamentus no kompleta ekipamentus atu fasilita servisu fornesementu laboratorium diak liu tan, tanba laboratorium nasional hanesan laboratorium referensia iha Timor-Leste.

“Ami estuda hela atu fasilita manutensaun ita nia ekipamentus ne’e, ita tenke eskolha marka, masimu tolu to’o lima hodi hafasil ba kompania ne’ebe fa’an ekipamentus ne’e bele mai hadia bainhira aat, maibe kuandu ita sosa ho marka oi-oin, susar atu halo manutensaun,” nia hateten. 

Iha vizita ne’e, nia mos identifika iha makina balun ne’ebe ho kapasidade bo’ot, maibe numeru utilizasaun ki’ik, entaun tanba kleur la uza, eletrisidade mate lakan estraga makina sira ne’e.

Paulina Quintão | The Dili Weekly

1 comentário:

João da C. E. Freitas disse...

Laboratorio iha Timor Leste Iha tansa tenke lori ba indonesia,Departamentu Saude Publica Iha, laboratoriu AIFAESA, tambasaida mak Produto sira ne'e importa husi ema nia rain teste nia kualidade no kuantidade ba fali ema nia rain signifika katak fo ba ema oportunidade atu taka falta ho teste atu ema bele exporta tan.Tamba ne'e atu sujere iha governu ida ne'e labele "Sombong", no organizasaun sira, kriador laboratoriu sira mos, halo tiha laboratoriu la hatene utiliza. Husu para bele halo kolaborasaun ho instituto no universidade sira atu bele teste deit iha Timor Leste tamba Formalin ka "forma-Aldeido" ne'e no venenu sira ne'e deteta no identifika ne'e la difsil ida tansa ita tenke lori be ema nia rain mak teste. Signifika katak LABORATORIU sira ne'e hakarak mak hamriik mesak lakohi kolabora ho ema seluk no instituisaun sira tamba deit moe no gensi. HusiEstudante.