domingo, 22 de julho de 2018

CPLP | Estadu-membru sira hakarak "impulsu desizivu" iha kooperasaun ekonomika


Iha rezolusaun kona-ba Komersiu, Investimentu no Dezenvolvimentu Kadeias Valor nian iha Komunidade Nasaun sira Lian Portugeza nian (CPLP) ne'ebé aprova iha reuniaun Konsellu-Ministru CPLP ba dala 13, iha loron 16 liu bá, no ne'ebé maka divulga iha loron-kinta ne'e.

Ho objetivu atu "tranzmite impulsu desizivu" ne'e iha kooperasaun ekonómika no emprezarial entre nasaun CPLP sira no rekoñese katak tema ne'e "la iha avansu barak dezde nia hari'i" hosi Komunidade, rezolusaun ne'e aprezenta medidas barak ne'ebé maka Konsellu-Ministru hakarak atu adota.

Konsellu-Ministru deside "afirma fali interese Estadu-Membru sira nia'an hodi promove dezenvolvimentu fluxu komersiu nian no investimentu entre sira", hakarak mos atu adota medida sira ne'ebé maka "hadia ambiente negosiu nian no hodi dada besik ekonomia sira" atu nune'e "promove no fasilita kooperasaun entre empreza no organizasaun emprerarial reprezentativa sira".

Iha rezolusaun ne'e halo mós apelu ba Estadu-membru no obrservador asosiadu sira atu bele hetan modelu no parseria finanseira sira ne'ebé fo "mobilizasaun rekursu nian" no "diversifikasaun iha fonte finansiamentu ba empreendimentu sira ho impaktu ne'ebé importante" iha ekonomia nasaun CPLP nian".

Iha nota ne'e divulga mós interese iha kooperasaun entre Estadu-membru CPLP sira no obrservador asosiadu sira, tanba relasaun ne'ebé metin permite "dada investimentu ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosial iha espasu Komunidade ne'e".

Konsellu-Ministru sira mos destaka importánsia ba kriasaun kuadru jurídiku-institusional ida ne'ebé maka bele halo "selebrasaun akordu sira atu evita repetisaun iha kontribuisaun materia ba impostu nian" kona-ba empreza, ne'ebé "promove no proteje investimentu sira" no "fasilita mobilidade emprezariu sira nian".

Iha final, Konsellu-Ministru sira enkoraja ministru sira ne'ebé iha knaar iha area komersiu,ekonomia no finansa Estadu-membru sira nian atu halao hamutuk too fulan Jullu 2019 ba definisaun ba "estratejia ida no medida hodi aumenta komersiu, investimentu no dezenvolvimentu kadeias valor CPLP nian".

Angola, Brazil, Cabo Verde, Guiné-Bisau, Guiné Ekuatorial, Mosambike, Portugal, São Tomé & Prínsipe no Timor-Leste maka halo parte hanesan Estadu-membru CPLP nian.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: