segunda-feira, 3 de dezembro de 2018

ONU saúda planu asaun sira kontra moras la-transmisivel sira iha Timor-Leste


Dirijinte ONU nian saúda iha loron-sesta ne'e esforsu sira Timor-Leste nian iha kombate ba tabaku, no defende medida sira kontra fator risku sira, ne'ebé maka kontinua responsavel ba aumentu ba moras sira la transmisivel iha nasaun.

"Ita tenki muda kostume sira no envolve komunidade. Ita tenki hanoin mós iha ambiente ne'ebé maka ema sira hela ba. Bele ativa liu tan, han ho forma ne'ebé saudavel liu", hatete vise-diretora jeral ba Moras La-Transmisivel no Saúde Mental Organização Mundial Saúde (OMS) nian, Svetlana Akselrod, ba Lusa.

Akselrod subliñu katak importante atua hodi prevene moras sira ne'e, no liu-liu kombate iha fator risku sira.

Konsumu tabaku, konsumu alkol ne'ebé ass, dieta ne'ebé ladun saudável, ladun halo atividade fizika maka hanesan prinsipal komportamentu risku ne'ebé responsavel ba moras prinsipal balun iha nasaun: probelma kardiovaskula, kanker, moras pulmonar krónika no diabetes.

Timor-Leste introduz ona medidas preventivas oioin, liu-liu iha kombate ba tabaku. Naasun ne'e iha avizu ne'ebé boot iha mundu, ne'ebé maka kobre 92,5% iha masu tabaku nian ho testu no, liu-liu, ho imajen sira.

Maibé se bele halo liu tan, defende Akselrod, bo fó hanesan ezemplu maka tau impostu ass liu tan ba tabaku no alkool hanesan estratejia hodi hamenus konsumu. "Dadu sira ne'ebé resente hatudu katak investir iha medida sira ne'e iha vantajen. Investi dolar ida agora bele poupa hitu iha tinan 2030", hatete.

Planu asaun foun autoridade timoroan sira, ne'ebé maka aprezenta agora, tuir ida ne'ebé maka iha vigor iha tinan hirak ikus ne'e no pretende kombate moras sira ne'ebé maka bele evita, inkapasidaddi no mate prematuru tanba moras la-transmisivel sira (DNT).

Reprezentante OMS nian ba Timor-Leste, Rajesh Pandav, esplika katak planu asaun multisetorial ba prevensaun no kontrolo moras la-transmisivel sira (2018-2021) hanesan pasu importante hodi kombate moras la-transmisivel sira, inklui mós moras probelma kardiovaskula no moras pulmonar obstrativa krónika, ne'ebé "maka hanesan kauza prinsipal sanulu moratilidade nian" iha Timor-Leste.

Tuir dadu sira ne'ebé iha dokumentu, moras sira la-tranmisivel maka responsavel ba 44% ema sira ne'ebé mate, numeru ida ne'ebé maka bele boot tan, hatete Pandav, tanba falta rejistu sira ne'ebé adekuada difikulta analize.

Fator sirku sira, hanesan konsumu alkol no tabaku, dieta ne'ebé ladun saudavel no uza masin ne'ebé ass, mos hanesan prinsipal kauza DNT nian.

"Timoroan sira mós tama iha lista hanesan konsumidor boot tabaku nian iha mundu, ho 70% mane sira no 10% feto sira maka fuma, ne'ebé maka halo vulneravel ba kanker no moras pulmonar sira", refere.

Obezidade afeta 8% mane sira no 17% feto sira, enkuantu 39% hosi ema boot timoroan sira, iha presaun arterial ne'ebé ass no 21% iha nível ass kolestrol. "Maioria hosi kazu diabete sira no hipertensaun la deteta no tanba ne'e la halo tratamentu", hatete Pandav.

Estadu timoroan gasta dolares millaun hat tinan-tinan hodi haruka pasiente sira ba rai-liur.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: