sábado, 12 de janeiro de 2019

Investimentu iha Tasi Timor hanesan pasu hodi diversifika ekonómia


Reprezentante timoroan ba Tasi Timor, Xanana Gusmão, hatete iha loron-sesta ne'e kaak investimentu sira iha konsorsiu Greater Sunrise nian hanesan pasu ida iha dezenvolvimentu ba industria petrolifera nasional ida, no hafoin ne'e, iha diversifikasaun ekonómika.

"Timor-Leste rekoñese katak diversifikasuan ba ekonomia ida bazeada iha rekursu hanesan maneira ida ne'ebé sensata hodi rezolve problema potensial sira ne'ebé asosiada ho dependénsia ba rekursu", hatete Xanana Gusmão, ne'ebé maka koalia iha Abu Dhabi, iha Emiratus Árabes Unidus, iha enkontru espesial fechadu ho lider mundial sira iha setor enerjia nian, iha loron dahuluk Forum Enerjia Global Konsellu Atlántiku nian.

"Ami mós rekoñese katak la iha fórmula májika ida konabá oinsá alkansa lalais diversifikasaun ne'e - fomenta diversifikasaun ne'e hanesan prosesu longu prazu ida", nia konsidera, tuir diskursu ida haruka ba Lusa.

Xanana Gusmão, ne'ebé maka sei interven iha painel debate ida iha enkontru iha loron-sabadu, admiti katak iha nasaun ne'ebé iha dezenvolvimentu hela "ne'ebé maka bolu hanesan 'maldisaun rekursu' bele rezulta iha Estadu falladu sira, estagnasaun no korupsaun", maibé ne'e depende ba lider sira rumu ida ne'ebé maka sira hakarak ba sira nian nasaun.

"Ha'u hare buat barak ona iha ha'u nian moris hodi bele torna prizioneiru ida ho ideia 'maldisaun rekursu nian'. La iha rezultadu inevitável iha vida, ka vida nasaun sira nian", nia afirma.

"Lideransa maka deside se rekursu sira ne'e hanesan maldisaun ka rumu ba futuru ida ne'ebé prosperu. Infelizmente, iha nasaun subdezenvolvidu sira ka ne'ebé maka iha hela dezenvolvimentu, sei eziste obstakulu politiku barak, liu-liu egu ne'ebé maka hatudu hosi lider politiku sira ne'ebé maka impede prosesu suave ida iha diresaun ba demokrasia no mós ba dezenvolvimentu povu no nasaun sira nian", nia konsidera.

Eis-Prezidente no eis-primeiru-ministru Timor-Leste nian refere mós ba akordu sira iha final tinan kotuk nian ba sosa partisipasaun ConocoPhilips no Shell nian iha konsorsiu Greater Sunrise, ho valor total ida hamutuk dolares millaun 650.

Xanana mós hatete katak investimetu sira "reprezenta pasu importante ida" hodi "bele hodi gazodutu ba Timor-Leste" no konstroi industria petrolifera nasaun nian.

"Ida ne'e fundamental hodi garante katak empregu ho industria sira ne'ebé maka mai hosi rekursu Timor-Leste nian, permanese iha Timor-Leste - iha ita nian kotuk no ba ita nian povu", nia afirma.

Ida ne'e konabá desizaun polémika ida, ne'ebé maka fahe opiniaun publika iha Timor-Leste, ne'ebé maka halo alterasaun ba lei atividade petrolifera ne'ebé maka aprova hosi maioria Governu nian iha parlamentu, no veta tiha hosi Prezidente no aprovada fila fali hosi bankada sira ezekutivu nian, iha semana ne'e, iha sesaun boikotada hosi partidu ho asentu boot iha parlamentu, Fretilimn (iha opozisaun).

Kompra sira ne'e inskrita iha Orsamentu Jeral Estadu nian (OJE) ba tinan 2019 - tanba ne'e maka sai hanesan orsamentu ne'ebé ass liu iha istoria Timor-Leste nian, no ne'ebé maka agora daudaun ne'e analiza hela hosi Prezidente Republika.

Sosa ba partisipasaun sira ConocoPhilips ho Shell nian garante "maioria ida iha Greater Sunrise, kampu gás nian boot ida iha sudeste Aziatiku", hatete Xanana Gusmão, no asegura "70% reseita sira" ba Timor-Leste, tanba ne'e importante aproveita ho forma hodi garante futuru nasaun nian.

"Ho kestaun priorida´de sira no jurisdisuan konabá rekursu rezolvida sira, ami bele avansa ho planu dezenvolvimentu ba ninian esplirasaun", nia subliña.

Nu'udar mós responsavel Gabinete Fronteira Maritima sira nia hatete katak rekursu naturais sira hanesan "baze ba ekonomia diversifikada", ne'ebé maka eziji "planeamentu ba longu-prazu no instituisaun efikaz ne'ebé maka hatan ba nesesidade ema sira ne'ebé maka presiza".

Sentral ba prosesu ne'e, rekorda, Fundu Petroliferu ne'e - hahú iha tinan 2005 ho valor dolares millaun 205, no finansia Estadu dezde ne'eba no agora iha saldu ida besik dolares millaun 17.200.

"Ami determinadu hodi iha susesu. Ami asegura paz no ami konsolida ho ami nian Estadu. Ami konstoi nasaun livre no demokrátiku, ho ekonomia ida nakloke no respeitu ba primadu direitu nian no ba dignidade ami nian povu nian", nia hatete.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: